kiirendada NSV Liidu majanduslikku arengut ühiskonna täiustamise nn. perestroika (ümberkujundamise) teel. Ümberkujundused pidid olema majanduslikku laadi. Poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid
1986 kui valiti partei uued juhtorganid. Vaheldumine ei piirdunud üksnes tippudega - 1985. aasta lõpuks oli välja vahetatud enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest. Sõjaväejuhtkonna uuenemine oli suurim pärast Teist maailmasõda. Juhtkonnas tehtud ümberpaigutuste ja uute isikute edutamise tulemusena omandasid riigi ladvikus suurema mõju need, keda Läänes nimetati tehnokraatideks ja keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. Need omakorda jagunesid reformaatoriteks ja tagurlasteks. 1986. aastal hakkas perestroika kõrval ühe rohkem kõlama veel üks märksõna: glasnost ehk avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogude inimestele hakati rääkima NSV Liidus juhtuvates õnnetustest, kuritegevuse tõelisest ulatusest; sellest kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad, avaldati tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost
mõeldi välja põrandaalune trükikoda, mida juhtivat üks Wrangeli (kodusõjas valgete poolel sõdinud ohvitser T.L.) ohvitser (tegelikult üks GPU agente) ja kus trükitavat opositsiooni dokumente. Oktoobrirevolutsiooni 10. aastapäeval (1927 T.L.) oli opositsioon otsustanud oma loosungitega meelt avaldada. Politsei jõhker vahelesekkumine takistas seda ning 14. novembril visati Trotski ja Zinovjev bolsevike parteist välja. Järgmine etapp sai teoks juba jaanuaris 1928, mil tuntumaid parteitegelasi hakati saatma kaugetesse Venemaa piirkondadesse või välismaale /.../ Trotski aga viidi sunniviisiliselt Alma-Atasse Kasahstani, Moskvast 4000 kilomeetri kaugusele. Aasta hiljem, jaanuaris 1929, pagendati ta Türgisse, millega ta pääses vanglakaristusest, mis tema toetajaid tabas. Nõnda muutusid arreteerimised ja erivanglatesse poliitisolaatoritesse saatmised üha sagedasemaks, mida rakendati ka
aastal (Kaunase, Klaipeda, Siauliai, Vilniuse). Moskva jaoks oli oluline, et kõik liidumaad oleks unifitseeritud. See tõi kaasa selle, et see oblastieksperiment lõi tegelikult juurde tohutult töökohti ja formaalselt Tartu oblasti juht oli võrdne Kiievi oblasti juhiga. Ta pidi olema ka vastava rangiga inimene - sinna ei saadud panna mitte igaühte. See üheks põhjuseks, miks just 52. aastal ja 53. aasta alguses tuuakse Eestisse kõrge rangiga parteitegelasi mujalt NSV Liidust. Vähemalt Eesti, Läti ja Leedu tasandil oblastite loomine muutis liiduvabariikide juhtimise keerulisemaks. Haldusjaotuse sovietiseerimise tagajärjed. Kõige olulisemaks tagajärjeks oli ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine, uued rajoonikeskused ei olnud inimeste seisukohalt vaadates loogilised. Haldusjaotuse sovietiseerimine tekitas ka kultuurilist kahju - hävitatakse vana nimevara, käibelt kaovad paljud väiksemad kohanimed
annaabi.ee 
