Stalini võim ei rajanenud ainuüksi ideoloogial. Enamik esimes bolsevikke eriti Lenin,Trotski jt. olid läänestunud venelased, kes mässasid oma slaavliku poliitilise, sotsiaalse ja kuultuurilise pärandi vastu. Stalin seevastu oli sügavalt slaavilik ja tõstis meelega au sisse Venemaa varasema ajaloo. Eriti kõitis teda Ivan Julm, kellega ta end mitmeti samstas. Ivani vastaseks olid maa-aadlikud ehk bojaarid, kelle juhiks oli vürst Andrei Kurbski, see meenutas Stalini raskusi parteisiseste teisitimõtlejatega, kelle juhiks oli Trotski. Ivan püüdis probleemi lahendada arvukate puhastuste abil, mida viisid läbi tsaari eriväelased. See võis väga hästi olla ka üks Stalini puhastuste mõjutajaid. Stalin nõudis selle vihatuima ametlikku rehabiliteerimist ja käskis Einsteinil teha tema elust eepiline film. Ta tõstis taas ausse ka teised Venemaa ajaloo perioodid, Teisi maailmasõja ajal aga ühendati patriotism kavakindlalt ideoloogiaga. Kui tõhus oli Stalini võim ?
parempoolsed jõud. Paremtiiva hulgas domineerisid Liberaalne Partei (1948-1954 oli peaministriks liberaal S.Yoshida) ja Demokraatlik Partei. 1955 liberaalid ja demokraadid ühinesid, moodustades Liberaaldemokraatliku Partei (LDP), mis on sõjajärgsel perioodil olnud Jaapani sisepoliitika jagamatu valitseja. LDP poolt hääletas 1950.-1970.aastatel ligi pooled valijatest, tagades kuni 1983.aastani absoluutse enamuse parlamendi mõlemas kojas. LDP-d tegevust on iseloomustanud parteisiseste fraktsioonide olemasolu, sagedased korruptsiooniskandaalid ja kiire valitsuste vahetumine (1946-2006 on Jaapanis olnud 48 valitsust). Jaapani suurimad opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei, Uus Partei jt. 5. Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse
ümber. Ja autor näeb poliitilise tegevusvälja all ühiskondlikke praktikakohti. Taotletakse erinevaid institutsionaalseid eesmärke oma tegevuses.. Vastavalt nendele eesmärkidele võime eristada vähemalt 8 poliitilist tegevusvälja- 1. Seaduste tegemine (seotud tootmisega või spetsiif.normide parandused) 2. Avaliku suhtumise, arvamuse ja soovide kujundamine (näiteks TV-s vastandumised oma poliitiliste oponentidega) 3. Parteisiseste arvamuste, suhtumiste kujundamine (partei kongressid etc) 4. Parteidevaheliste suhtumiste, arvamuste kujundamine (koalitsioonipartneritega läbirääkimised) 5. Rahvusvaheliste ja riikidevaheliste läbirääkimiste organiseerimine 6. Poliitiline reklaam (kampaaniad) 7. Poliitiline administreerimine (Spetsiifiliste normide rakendamine riigiteenistujate poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik
planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine. 1922 Tšekaa korraldatakse ümber Riiklikuks Poliitiliseks Valitsuseks, mille peasekretäriks saab Stalin. Ülesanne tal puhastada partei opositsionääridest ja määrata ametisse usaldusväärsed. Revolutsionäärid asendatakse funktsionääridega. Dets 1922 X ülevenemaaline nõukogude kongress (I üleliiduline nõukogude kongress). NSVL asutamine seal
annaabi.ee 
