1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. JOHANNES (IVAN) KÄBIN Eesti NSV pikaajaline parteiliider 1950.–1970. aastatel Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P
· Lokkas varimajandus · Dissidentlus ehk teisitimõtlemine · Välispoliitikas 1960-ndad aastad edukad, 1970-ndate II poolel hakkas Nõukogude Liit oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseinu 1980- ndate alul · 1982-1985 surid üksteise järel kolm NLKP peasekretäri Breznev, Andropov ja Tsernenko) 4. Perestroika · Uus parteiliider Gorbatsov võimule tulles 54-aastane, energiline, parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm Majandus · Sooviti rakendada üksikuid turumajanduslikke võtteid, kuid võtmepositsioonid pidid jääma riigile
1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitati Karotamm EKP Keskkomitee I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna ,,kodanlike natsionalistide" soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal
jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks · Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata · Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua, kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele Sotsialismileeri lagunemine · 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatsov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Gorbatsovi initsiatiivil alustati sotsialismi moderniseerimise katseid, mille koondnimetuseks sai perestroika · Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: (arengu) kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm · 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis. Seda võimendasid teravad
annaabi.ee 
