sotsiaalkindlustuse all silmas väga laiade kontingentide haaramist ja universaalsust, et inimesed oleksid sellega kaetud (Einasto 1999: 479). 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks Sotsiaalpoliitikast rääkides ja kirjutades lähtutakse Eestis enamasti eetilistest, humaansetest ja üksikisikukesksetest põhjendustest. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika majanduspoliitika osa. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt. Kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on sotsiaalpoliitikal kolme sorti eesmärgid: eetilised, poliitilised ja majanduslikud. Harimatu, töötu, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus vaadata. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Tahetakse, et raskesse olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka ettevõtjad
(ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim). Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1. Saksamaa õitsenguaeg (tehnoloogiline ja majanduslik areng, poliitiline moderniseerumine parteide sünniajastu kaudu) 2. Sissejuhatus natsismile (tendents eelkõige vasakpoolsele radikaliseerumisele, parteipoliitilised struktuurid kui võimalus selleks; keisririik kui konservatiivsuse, sallimatuse ja paremradikaalsuse eeldus) 3. Sonderweg kui Saksamaa erilisuse rõhutamine, semiliberalism. Seos Eesti poliitikaga: keelel ja kultuuril põhinev rahvuslus, konservatiivide ja vasakpoolsete vastasseis, liberaalsete mõjude väiksem osakaal (eriti I ms järgneval ajal). WEIMARI VABARIIK: Wilhelm II eksiili, Saksamaa muutumine vabariigiks. 1919.a põhiseadus, konstitutsiooni
tarbimisest kõrvale jätta. Mingi hüve ühiskondlikkuse määrast sõltub, millises ulatuses valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma.
Haiged vajavad ravimeid, näljased toitu, kodutud peavarju. Sotsiaalvaldkonna problemaatika on nendest materiaalsetest vajadustest palju laiem. Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On aval- datud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaal- poliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, töövõimet, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise
annaabi.ee 
