Molotov, K. Vorosilov ja A. Mikojan. Keskmisse põlvkonda kuulusid A. Zdanov, L. Beria ja G. Malenkov. Neid oli Stalin edutama hakanud 1930. aastail. Noorema põlvkonna mehed olid karjääri hakanud tegema sõja ajal nagu A. Kuznetsov ja N. Voznessenski. Võimuvõitluses kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi vastase füüsilise hävitamisega. Samal ajal süvenes Stalini umbusk vana kaardiväe suhtes, mistõttu toimus teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit) rahvademokraatiamaadeks, 1950. a. peale aga sotsialismimaadeks.
Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. Aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). 16. Juunil vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele sai tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas M. Gorbatsov. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas pinget, mis oli tekkinud ühiskonnas. Esimeseks Eesti poliitiline erakond loodi augustis mis kandis nime ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega ,,Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988
Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. K.Vaino asemele sai Vaino Väljas. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Nädala pärast 23. juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Ühiskonna politiseerumine 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks
(enamjaolt lavastatud protsessid), ka 1148 kulakut. Alalisest asukohast saadeti välja 4500 nepmanit. Erakorralise järelvalve alla võeti 18 200 sotsiaalselt ohtlikku elementi. Loeti läbi 5 781 700 kirja. 1924 oli Gruusias relv väljaastumine enamlaste vastu, suruti maha, ülestõusu tulemusena hukati paari nädala jooksul teada olevalt 12 578 inimest. Need ei kajastu OGPU aruandes. 20ndaid iseloomustas NL-s, eriti kõrgemas parteiladvikus, järjest teravnev võimuvõitlus. VSDT(b)P- Venemaa Sotsdem Tööliste (bolševike) Partei, 1818 sügisest VK(b)P- Vm Kommunistlik (bolševike) Partei, 1925 al ÜK(b)P- Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei. Partei oli rangelt tsentraliseeritud, juhtkonna käsud mõeldud vaid täitmiseks, oli range kontroll parteiliikmete üle. Parteisisene demokraatia oli täiesti olemas, olid korralised parteikongressid,
annaabi.ee 
