Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist
avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist
2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) 1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13. juuli vabastati Mart Niklus Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine 20. august 1988 loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“,
Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega. Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada
annaabi.ee 
