tasalülitama. Ideoloogilises sfääris algas huvide kinnikeeramine juba enne sõja lõppu, 1944. aastal. Jätkub sõjajärgsel perioodil. Selline areng on selgelt vastuolus ühiskonna ootustega. Ühiskonna suukorvistamine on oluline tunnus. Sõja ajal koondus võim suuresti NSVLi valitsuse kätte. Täitevvõim toimis sõjatingimustes efektiivselt. Parteiline võim oli küll jõuliselt alles, ent Stalin, olles mõlema võimu eesotsas, juhtis rohkem riiki valitsus- kui parteijuhina. - Sula-aeg: 1953-64 – Nikita Hruštšov - Seisakuaeg: 1964-82 – Leonid Brežnev - Gerontokraatia: 1982-84 – Juri Andropov; 1984-85 Konstantin Tšernenko - Perestroika: 1985-91 – Mihhail Gorbatšov Eesti NSV “valitsejad” ja võimuvõitlus - N. Karotamm - 1944-1950. - J. Vares. - Käbin ja tema meeskond – 1950-1978. - K. Vaino – 1978-1988. EKP juht. Sai ootamatult juhiks seetõttu, et Käbinit käsitleti juhina, kes
Läti ja Leedu juhtidel nii tihedat kontakti Leningradiga ei olnud. Karotamm oli Moskvas tuge saanud Andrei Stanovilt, see sama Malenkov, kes 50. aastatel asju otsustas, oli selgelt Stanovi vastu, aga mingeid kirjalikke dokumente selle kohta ei ole. võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus Eesti NSV "süüasi" kui näidispuhastus Beria "uus rahvuspoliitika" ja Eesti NSV Stalini surmajärgselt NSV Liidus tekkis situatsioon, kus Stalin oli parteijuhina surnud, siis tema lahkumise järel pandi paika uus täitevvõimu struktuur, kuid parteijuhi koht jäi esialgu vabaks. Stalini surma järgselt reaalne võimuteostamise keskus oligi täitevvõim. Sellest täitevvõimu liinis hakkas lisaks Malenkovile etendama Lavrente Beria, kellest sai valitsusjuhi esimene asetäitja ja siseminister. Uue valitsuse ametisse nimetamisega oli toimunu ka üsna põhjalik valitsuse struktuuri reorganiseerimine. Siseasjade ja
Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab minema teistmoodi. Tuli 56ndal aastal Nikita Hrustsovi kõnes NLKP 20. kongressil, hakkas levima laiemalt ja muutus avalikult kättesaadavaks kogu nõukogude rahvale. Tähelepanuväärne, sest H uue parteijuhina hakkab kritiseerima Stalini perioodi ja isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab sulaprotsessi, on tänuväärne, selge, et uue ajajärgu partei-ja riigijuhiga, aga siiski vastuoluline tüüp. H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum
suurenemist, vaid vastupidi- kontrollreidid komiteede tegevuskohtadel muutusid selgelt takistuseks. Mitte läbi mõeldud kontrolli kehtestamine ei olnud vastuvõetav paljudele riigiametnikele, kes samamoodi H maha võtmise päevakorrale tulles ei poetanud pisarat, vaid olid rõõmsad. 24.loeng- 7.mai H I periood kuni 60ndate alguseni oli majanduse elavnemise periood. Eriti suurt tähelepanu pööras Nikita põllumajandusele, pidas ennast põllumaj vallas tubliks spetsialistiks. Ukraina parteijuhina tegeles ka põllumajandusküsimustega. Oma avalikes esinemistes, kui 1953 sept-s sai NLKP KK peasekretäriks, pööras põllumaj küsimustele palju tähelepanu. Ka hiljem ajakirjanduses on jäänud mulje, et tema tegeleski põllumajandusega. Samas siiski Stalini surma järel ei pööranud põllumajandusele tähelepanu vaid H, see oli ka Malenkovi üks peamisi eesmärke, et põllumaj elavdada. Malenkov oli ka üks neist, kes NSVL Ülemnõukogu istungjärgul pidas programmilise
annaabi.ee 
