Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) ...
Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. · Häälte ülekandmise põhimõte rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. (suurendada erakonna esindatust volikogus v parlamendis) · Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti- seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Seda kasutatakse selleks, et vältida parlamendi killunemist Parteifraktsioonideks. Hübriidsed valimissüsteemid · Tähendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (jagatakse võrdselt mõlema süsteemi vahel) · Käibel ka Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris · Selle peamine eelis: asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Valmistab ette kogu vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad)
miinimumnormi, mida nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis on üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on on üks proportsionaalse süsteemi tunnus ja rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks protsendimäär, millest altes pääseb Riigikokku, nimetatakse valimiskünniseks. Valimiskünnist kasutatakse selleks, et vältida parlamendi liigset killunemist pisikesteks parteifraktsioonideks. Eestis on kasutusel nii avatud kui suletud nimekirjad. 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid: Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Siis jagatakse pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Valijal on kaks häält ühe annab ta kandidaadile, kes on üles seatud tema regioonis, teise valib üleriigilisest valimisnimekirjast. Selle süsteemi peamiseks eeliseks on asjaolu, et erakondlikud ja
keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu on seadusest tulenevalt kehtestatud. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Seda kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneks pisikesteks parteifraktsioonideks. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhim- mõtteid. Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks halt: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema regioonis, teise aga proportsionaalsuse põhimõttel üheerakonnaüleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Hübriidne valimissüsteem on
Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puudu jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Valimiskünnist kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneteks pisikesteks parteifraktsioonideks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2004. a kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid.
annaabi.ee 
