kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Eesti parlament-rahvas valib otse parlamendi.101 liiget. Iga 21 a. hääleõiguslik eesti kodanik võib kandideerida. parlament valib vabariigi presidendi. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.formaalõiguslik struktuur- parlmandi tööd juhib Riigikogu esimees e.spiiker. ülejäänud parlamendi liikmed on saadikud, kes kuuluvad fraktsioonidesse ja komisjonidesse. Parlmendi liikmetest valitakse ministrid, kes siis peavad Riigikogu liikme kohast lahti ütlema. Parlament jaguneb koalisatsiooniks ja opositsiooniks. Koalisatsiooni moodustavad need parteid,kes kuuluvad valitsusse. Ref, IRL. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.Keskerakond, SDE, rohelised, rahvaliit. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive
Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda. Parlamentalism,Presidentalism,PoolPresidentalism. Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab: 1. Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega. 2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu. 4. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt võib see kaasa tuua valitsuse laiali saatmise ja uued parlmendi valimised. Presidentalism on selline valitsemis korraldus mille mudeliks on võetud U.S.A valitsemis kord. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea aga tal ei ole ainuvõimu, sest ta jagab seda parlmendiga
Restauratsioon kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine 1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon · 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill) · Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel. · Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele
Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma. 1637 lasi ta sotlaste jaoks välja töötada Soti Book of Common Prayeri, mis pidi olema kohustuslik Sotimaale. Reaktsioon sotimaal oli üldrahvalik ja väga suur. 1638. aasta Rahvuslik pühalikule leping (National Covenant). kogu sotimaa vaimlik ja aadel kirjutas alla Rahvuslikule pühalikule lepingule – kogu Sotimaa kirik peab olema Soti parlmendi või kiriku vanematekogu otsustada, allutatust Inglismaa kuningale ei saa olla. See viis kiiresti ka vägede kogumiseni Sotimaal, ka Charles I kogus oma väe kokku. Õhus oli verise sõja puhkemine. 1639-1640 Piiskoppide sõda. Olulisemaks sündmuseks oli Coventaride armee võit Charles’i vägede üle 1640 ning võeti enda kätte Newcastle. Charles pidi alandavaid tingmusi pakkudes sõlmima rahu. Wormsi rahu. 1643. aasta ”Püha liit ja Covenant” Inglismaa parlamendiga (Marston Moor-i
annaabi.ee 
