Komiternivastane pakt oli rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastane ühendus. Mis põhjustas demokraatia võidukäigu pärast I maailmasõda? Demokraatlike riikide arv oli väiksem aga tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike riikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid. Mõisted: sufrazetid, dominioon. Sufrazetid-Naisõiguslased inglismaal. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlamet, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritannia ja Prantsusmaa sisepoliitika ja majadnus sõdadevalisel perioodil. Suurbritannia majandus · Majanduse areng aeglane · Kaubandussuhted teiste riikidega head · Juhtpositsiooni maailma majanduses kaotanud Suurbritannia sisepoliitika · Monarhia · Konservatiivid-leiboristid Prantusmaa majandus · Majandus arenes soodsamates tingimustes · Tänu võidule uued alad · Põllumajandusriik (vein,juust,kala)
Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid Monopol ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindla kaubaga Lisaks oma kohustustele sekkus parlament James I valitsusajal ka välispoliitikasse Kõikehõlmavalt hakkas parlament käituma Charles I võimuperioodil Charles I kuulutas välja sundlaneu, mida nõuti ka keskkihtidelt, koguti makse, mida parlamet polnud kinnitanud parlament pidas oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629. Charles I saatis parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta Raha hankimiseks taaselustati vanu unustatud makse Pikk parlament ja revolutsioon: 1640 parlament tuli taas kokku kuningas saatis parlamendi vähem kui kuu ajapärast laiali, kuna parlament oli tema poliitika hukka mõistnud ajalukku läks see kui Lühike Parlament
parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid. Charles I rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. (Parlament pidas aga oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi - 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon kedagi ei tohi sundida makse maksma ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlamet; kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti, kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.) Charles valitses absolutistlikult,saates parlamendi 1629 laiali, taaselustas ununenud maksud, vangistas teisitimõtlejaid parlamendis: tema vastu puhkes Sotimaal mäss, algas sõda kahe naabermaa vahel, kuid tal polnud palgasõjaväe jaoks raha elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut.
Eestlased seisid tugevasti nõukogude võimu vastu ja pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu. ``Nõrk`` president esindab Eestit rahvusvahelisel areenil, määrab ametisse diplomaadid ja nimetab peaministri. President võib algatada seadusi ja panna neile veto, paluda Riigikohtul kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele, saata parlamet pärast umbusaldushääletust laiali ning anda välja seaduse jõuga dekreete juhul, kui parlament ei ole võimeline tegutsema. Samas tasakaalustab seda asjaolu, et presidendi valib parlament. Peaminister on põhiline täidesaatva võimu esindaja, kes juhib valitsuse tööd ja viib koos kabinetiga ellu valitsuspoliitikat. Ühekojaline parlament võtab vastu seadusi ning kiidab heaks eelarve ja kontrollib seda. Eesti
annaabi.ee 
