· 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile; · Kaotati tunnistajate ülekuulamine kohtupidamisel; · Septembris 1793. a võeti vast seadus nn kahtlaste kohta; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium · Prantsuse väed muutusid tugevamaks; · 27.juulil 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde; · Kaotati terror ja vabastati kahtlased; · 1795. a võeti vastu uus konstitutsioon;
ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. Põhiseadus sätestas rahva ülemvõimu ja kõigi kodanike võrdsust. See dokument jäi ellu rakendamata, sest jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa. Jakobiinid tulid võimule ebademokraatlikult , s.t vastaspartei juhtide arreteerimisega, loobusid jakobiinid parlamentlikust valitsemisviisist, mis eeldab ka opositsiooni olemasolu. Sõna ,,diktatuur" ei kasutatud, vaid räägiti ,,revolutsioonilisest vabariigist". Diktatuuri tähtsaim organ oli aprillis loodud Rahvapäästekomitee, mis koosnes 12 liikmest. Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat, ülesanded olid komitee liikmete vahel võrdselt jaotatud. 1793
meks- organisatsioon, milles domineerisid sotsialistliku ja kommunistliku maailmavaatega üliõpilased. Riigis toimuvad sündmused ei jätnud mõju avaldamata Ernesto poliitilise ja sotsiaalse teadlikkuse arenemisele, kuigi lõplikult kujunes tema maailmavaade välja alles Guatemalas ja Mehhikos. Ernesto mehekssirgumine toimus Argentiina ajaloo ühel tormilisemal ajajärgul. Olud ei olnud sellised, et oleksid pannud ta vaimustuma parlamentlikust demokraatiast. Lisaks kõigele õhutas konstitutsioonivastaselt häälestatud ,,paraadikindralite" omavoli, nende majanduspoliitiline võimetus ja saamatus vastumeelsust kõige vastu, mis oli seotud sõjaväega. On iseloomulik, et palju aastaid hiljem Kuuba valitsusse kuuludes nimetas ta armeed avalikult parasiitlikuks institutsioonik ja teatas, et teda kurvastavad kõige rohkem rahvuspanga kulutused relvadele.
Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marat tapmisest läksid 13. juulil 1793 jakobiinid üle terrorile. 17. I keisririik Prantsusmaal: Napoleoni-aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Konvendi ja Direktooriumi perioodil (1794- 1799) hakkas tekkima uus struktuur. Revolutsiooniaastatel tõusid esiplaanile sankülotid lihtrahvas, kes kandsid pikki pükse. Juhtivat osa revolutsioonis etendasid siiski haritlased
teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. Põhiseadus sätestas rahva ülemvõimu ja kõigi kodanike võrdsust. See dokument jäi ellu rakendamata, sest jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa. Jakobiinid tulid võimule ebademokraatlikult , s.t vastaspartei juhtide arreteerimisega, loobusid jakobiinid parlamentlikust valitsemisviisist, mis eeldab ka opositsiooni olemasolu. Sõna ,,diktatuur" ei kasutatud, vaid räägiti ,,revolutsioonilisest vabariigist". Tähtsaim organ oli aprillis loodud Rahvapäästekomitee, mis koosnes 12 liikmest. Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat, ülesanded olid komitee liikmete vahel võrdselt jaotatud. 1793