Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. Kogu ühiskonnale meenutati, et kommunistide võimulepääs kas või üheks päevaks viib Eesti NSV Liidu rüppe, ja see hirmutas kõiki. Järgmiselt suhteliselt edukatel aastatel vahetati mark välja krooni vastu ja majandus asus tõusuteele. Tähtsaimad riigitegelased olid jätkuvalt Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Riigikorraldus oli ülimalt parlamentaristlik-Riigikogust sõltumatu Presidendi institutsioon puudus. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. Majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse suhteliselt kiire vahetumine, tekitasid rahva hulgas rahuolematust. Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. See nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. Uue põhiseaduse võimalusi kasutas ära-sealhulgas vapside endi vastu-Päts, kes sundis 1934.aastal
turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks. ·Tähtsad riigitegelased- Päts ja Tõnisson. ·Vapside liikumine vabadussõdalased Tulemus põhiseaduse kriis, tugeva presidendivõimu loomine ·12.03.1934 a. sundis riigivanem K.Päts Riigikogu (uue põhiseadusega) ,,vaikivasse olekusse`` -
igasse kodusse. 17. Eesti 1920-1938 · 1920 olid eestis kommunistlikud meeleolud levinud · 1924 1 dets - kommunistide mässukatse · 1930 jõudis ka eestisse maj.kriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu. · Mark vahetati välja krooni vastu · Majandus hakkas tõusma · Tähtsaimad riigitegelased ikka veel Päts ja Tõnisson · Riigikorraldus oli parlamentaristlik riigipeaks riigivanem · Rahva hulgas oli rahulolematus, sest oli maj.kriis, krooni devalveerimine, valituse kiire vahetumine · Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. · Tööpuudus oli suur, elukalliduse tõus 18. Rahvusvahelised konverentsid/kokkulepped · Rapollo 1922. aastal Osapooled: saksa ja vene
ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu. 2 VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas
annaabi.ee 
