(Henry VIII, Elizabeth I ajal) Charles I katse seisuste esinduse võimu murda kukkus läbi, parlament võitis kodusõja ja kuningas jäi ilma peata. Kaheparteisüsteem, toorid(Inglismaa vanim ja stabiilseim partei, konservatiivid) ja viigid(seisid parlamendi õiguste eest ja taunisid absolutismi ilminguid ning kaitsesid vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress
eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad,
tema vanem õde Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720.aastal troonist ja andis selle oma mehele Hesseni printsile Friedrichile. Ta astus troonile Friedrik I nime all ning ta kehtestas uue valitsemiskorralduse, mis kuningavõimu veelgi rohkem piiras. Seaduslik võim läks nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale, kus ei olnud seisuste esindajatel võrdsed õigused. Uut riigikorda hakati kutsuma seisuslikuks parlamentarismiks. Karl XII Riigipäev pidi kokku tulema üks kord kolme aasta jooksul, vajaduse korral ka tihedamini. Riigipäeva istungite vaheajal juhtis riiki Riiginõukogu, kus kõik küsimused otsustati hääletamise teel. Kuningal oli ainukesena kaks häält, kuid kui ta jäi hääletamisel vähemuse poole, pidi ta ainult alla kirjutama vastuvõetud otsusele või korraldusele. Kuningavõimu nõrkuse pärast, hakati seda aega kutsuma vabaduse ajaks, mis tähendas vabadust aadlile
Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse. Mis juhtus? Mandumine. Tegemist pole türanniaga! Toorid - kasvasid konservatiivseks parteiks. Viigid - Taunuisid absolutismi ilminguid ja seisid parlamendi õiguste eest, kasvasid liberaalideks. Parlamentarismiks kujuneb süsteem siis, kui riigi juhtpos. jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Majoritaarne valimissüsteem ehk “võitja võtab kõik”. Oli olemas ka Ülemkoda ja Alamkoda. Absolutism kujunes välja suures osas euroopas 17,18 saj. Kõigil teistel oli õnneks parl. tendentsid. Ameerikas on mitte parlamentaarne vaid presidentaalne. 3.2 Ameerika Ühendriikide sünd Hispaania kolonisatsioon lähtus Mehhikost ja rändas üles maateid pidi
annaabi.ee 
