Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada
valituses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Riigikogu ülesanded on: esindab poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutab ja tasakaalustab erinevaid vaateid, võtab vastu seadusi, valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle, võtab vastu riigieelarve. Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa
juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel.
tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta. Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes kuuluvad ühte parteisse. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni, ta võib ka loobud fraktsioonides osalemast. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.
Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Eestis moodustavad juhatuse Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on kümme alalist komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni, ta võib ka loobuda fraktsioonides osalemast. Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses
üle . Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, ( riigikogu esimees,kaks ase esimeest) ülejäänud kuuluvad kümnesse alalisse komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Fraktsioonerakondade parlamendiesindused Osadel riigikogus esindatud parteidest on kohti ka valitsuse koalitsiooniparteid. Need kes pole valitsusega seotud moodustavad opositsiooni . Poolthäälteenamus enamuse hääl loeb otsustamisel oleval hääletusel . Koosseisu häälteenamusel poolt peab olema vähemalt 51 inimest 101 st , et eelnõu vastu võtta. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel . Riigikogu peamised ülesanded : · Menetleda ja vastu võtta seadused
annaabi.ee 
