Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu.
devalveerimine ( vääringu kursi alandamine). 8.5. FISKAALPOLIITIKA Valitsuse ja parlamendi pädevuses on e e l a r v e - ja m a k s u p o l i i t i k a ( fiskaalpoliitika). Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarveaastaks riigieelarve. Eelarve k u l u d e p o o l e l on püütud täpselt välja arvestada kõik riiklikud väljaminekud. T u l u d e p o o l ( laekumised riigieelarvesse) on palju oletuslikum. Konkreetne eelarvesummade jaotus sõltub sellest, milline on parlamendienamuse ja valitsuse poliitiline kurss. Oluline on ka asjaolu, kas eelarve on tasakaalus - kas kulude- ja tuludepool kattuvad. Nagu öeldud, moodustub riigieelarve tuludepool peamiselt maksudest. Maksupoliitikas on aga võimalikud päris paljud variandid, mis olenevad valitsuse ja parlamendi poliitilisest kursist. 1. K õ r g e d või m a d a l a d maksud. 2. O t s e s e d ja k a u d s e d maksud. 3. Otsemaksu peamine liik on t u l u m a k s.
Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad n Koondunud ümber töölisklassi, varemalt pigem võimuga konfliktis. Konkurents populistidega, eriti Ameerika mandril, kes sammuti apelleerisid klassidele. n Töötajate õiguste eest seismine lähendas liberaalidele, samas kontrolli nõudmine tootmise üle eemaldas neist. Internatsionaalsus oli oluline eristav tunnus, st klassi-, mitte rahvussolidaarsus. Rootsi oli erand, kus sotsialistid said stabiilse parlamendienamuse ja enamik soovis toimida läbi olemasolevate institutsioonide. n Pärast 2. maailmasõda taas oluline muutus paljud aktsepteerisid segamajandust ja võtsid omaks keinsismi (J. M. Keynes´i majandusteooria). Seotus ametiühingutega enamuses tugev, v.a. Prantsusmaa. n 1973. aasta naftakriis ja uusparempoolsete ideede pealetung, sundis veelgi enam üle võtma liberaalseid positsioone. Liikumine lähemale tsentrile. Kristlik-demokraatlikud erakonnad n Tekkisid 19
Ega ei saagi. Ühesõnaga, kõik need 3 olulist põhjendust, mida tõid kaasa kõik need põhiseaduse muutjad, ei olnud kehtivad (v.a V Riigikogu). Parlament ei olnud valitsuse kukutajaks. President ei oleks saanud teha suurt midagi, et seda väidetavat ebastabiilsust kontrolli all hoida. Aga just nende kolme väite najal kogu see toonane põhiseaduse muutmise küsimus üleval püsis. Valitsuste lühiajalisuse põhjuseks parlamentaarne demokraatia - valitsus pidi omama parlamendienamuse toetust - vähemalt 51 riigikogu liiget. Teine põhjus oli Eesti poliitilise maastiku killustatuses - tegemist kümnekonna erakonnaga, mis tähendas seda, et riigikogu enamuse saamist valitsuse selja taha oli raske läbi viia. Ainult ühel juhul on tegemist kolme erakonna ühendusega. Kui kokku lugeda, siis kogu selle demokraatliku ajajärgu jooksul üks 3 partneriga koalitsioon, ülejäänud rohkemate koalitsioonipartneritega - mida
annaabi.ee 
