4. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. 5. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega? See summa on ebamõistlik (võrreldes teiste hindadega) ja ebatavaliselt kõrge. Kui vaadata seda, et auto parkis eramaal, siis on AS Pujäänil õigus küsida mõistlikku tasu, siiani, kuni pole küsitud, ei pea Oksana Mänd midagi maksma.
Põhjenda. Jah, hageja on selgelt väljendanud huvi teha leping, kuna parklasse sissesõidu juures on teade, et parkimine on tasuline. Hageja aktseptiks on tegevusetus, milleks ongi parkimise võimaldamine antud kinnistul. Samas on lepingupoolte vahel olemas kokkulepe, kuna parkimistingimused olid määratud. Parkides antud alale, nõustus Kostja antud tingimustega. Hageja väljendab kokkuleppe tahet parkimise võimaldamisega. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega? Ei, VÕS § 35 lg 1 ja lg 2 alusel on tüüptingimused hageja poolt juba varem kindlaks määratud ning neid ei ole eraldi läbi räägitud. Samuti VÕS §42 lg 2 alusel tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Antud summa ei ole Kostjat koormav ning ebamõistlikult kahjustav.
VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. VASTUS: Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 100 EUROT parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega? VASTUS: See summa on ebamõistlik (võrreldes teiste hindadega) ja ebatavaliselt kõrge. Kui vaadata seda, et auto parkis eramaal, siis on AS Pujäänil õigus küsida mõistlikku tasu, siiani, kuni pole küsitud, ei pea Oksana Mänd midagi maksma. 4. Palun selgita mille poolest erineb pankrotimenetlus saneerimismenetlusest?
eesmärgiga. RKPJKo 22.12.1998 nr 3-4-1-11-98 (RT I 1998, 113/114, 1887) "Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8, läbivaatamine": Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskiri on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 1996. a määrusega nr 8. Määruse kohaselt on see antud vastavalt Parkimisseadusele ja Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 1995. a määrusele nr 23 "Sõidukite parkimiskorra kehtestamine". Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Selle sätte tekstiosast "kõiki kohaliku elu küsimusi" tuleneb kohaliku omavalitsuse õigus otsustada ja korraldada Põhiseaduse alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses. Põhiseaduse tingimustena tuleb seejuures mõista küsimuse olemuslikku kuulumist
annaabi.ee 
