uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes Modernistlik maastikuplaneerimine suutis küll kokku tuua erinevad linnarajoonid, kuid sel puudus muu funktsioon. Üldjuhul oli suur osa nendest ühendavateks rohealadeks mõeldud kohtadest ilma nime ning kindla otstarbeta. Need olid avalikud rohealad, millega kaasnes palju probleeme. Esiteks puudus nendel parkidel kindel hooldaja, kes haljastustöid korraldaks. Kui kohalik omavalisusüksus palkaks kõigile rohealadele aednikud ning hoolitsejad, siis läheks see väga kalliks maksma. Selle tagajärjel oli enamik nendest avalikest aladest täis umbrohtu, mis levis edasi inimeste aedadesse. Sel põhjusel jäeti palju avalikeks rohealadeks mõeldud ruumist minimaalse roheluse alla, mis muutis nende eksisteerimise mõttetuks.
Eklektika on usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete,tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine. Näideteks võib olla Elvastoni aiaruumid. 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj) · Areng: 1) Euroopa linnaparkide arengule aitas kaasa 18.saj Saksamaal alanud regulaarparkide rekonstrueerimine maastikuparkideks 2) Parke kasutati turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt)
Rohelus lisab värvi hoonete hallusele. 4 Loetud ajalehtede uudised võis jagada majandus- ja kultuuriuudisteks. Relevantne on tutvustada kodulinna algust. Seda tänapäeva noor ei tea, kuigi hea on teada, kuidas miski oma ilme on saanud. Saab võrrelda, kui palju on linn arenenud ja mis on vanast ajast alles. See loob omaette väärtuse ja võib olla hoitakse ümbrust seevõrra paremini, kui teatakse selle sünnist. Oluline roll on Jõgeva parkidel. Need toovad värsket rohelust enamasti ühevärviliste hallide hoonete vahele. Pargid oleme saanud tänu Aleksander Orase tublile tööle. Meeldejääv artikkel oli Jõgeva alevi tekkimise lugu. Ei oska mõeldagi, et polnud kauplusi, mis praegu olemas on. Alev hakkas tekkima Jaama poe ümbrusesse. Ehitati ridaelamuid. Kohanimed: Jõgeva 3 korda, Pärnu. 6.4. Vooremaa 2007-2008 105. Ega väikelapse emal polnudki Jõgeval muud võimalust oma väikelapsele tegevust
-40. aastail ning ka praegu kavandatakse suuri ümberkorraldustöid soovitakse park taastada oma esialgsel kujul, mis on kaasa toonud mitmeid diskussioone ajakirjanduses (loe erinevatest väljaannetest). MAAPARKIDE KUJUNDUS 18. SAJANDI I POOLEL 18. sajandi algul rajati Kadriorule lisaks veel mitmeid regulaarses stiilis parke Venemaal, mille hulgast teistele eeskujuks said Suveaiad Peterburis, Kadriorg (oli tollal ju Venemaa all), hiljem ka Strelna ja Peterhofi aiad. Nimetatud parkidel oli suur mõju Eesti maaparkide kujundamisele ning tasapisi hakati ka mõisate juures aedadest regulaarseid parke laiendama. Järk-järgult hakati istutama sirgeid puuderidu mõisast väljuvate teede äärde - tekkisid puiesteed. Veel edasi, aia laienemisega, hakkasid kujunema ka juba lihtsad pargid. 18. sajandi mõisapargid olid algul väikesed ja piirdusid tihti vaid nelinurkse ruumiga mõisamaja taga. Puud istutati tavaliselt pargi äärde korrapäraste ridadena
annaabi.ee 
