küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim
moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. · Kinnistite abil kinnitub peensool (v
ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim
endoderm, PE), mis moodustavad kahekihilise kettakujulise embrüo Epiblasti rakud annavad aluse amnionile (täitub amnionivedelikuga) ja embrüonaalsele epiblastile PE laieneb vooderdades blastotsööli õõnsust, andes aluse rebukotile (tähtis induktiivsete signaalide allikas gastrulatsiooni kujunemisel) PE, mis on kontaktis epiblastiga, moodustub vistseraalseks endodermiks ja see mis ühenduses trofoblastiga nim. parietaalseks endodermiks Gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkimisega epiblasti posterioorses osas Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja kahepaiksete dorsaalsele blastopoori ülahuulele) Hilises gastrulas on eristatavad aksiaalne e seljakeeliku mesoderm,
annaabi.ee 
