( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- -- · , , , , , , , , .; · ( , ); · ; · , . . ...
Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub inimese enda moraalsetest tõekspidamisest või siis sõltuvalt millist moraalifilosoofiat inimene järgib. Sest ükskõik mis situatsioonis inimene ka ei oleks, tähtis on enda ja teiste mitte ohtu seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I. Lying and the “Methods of Ethics. - International Studies in
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda
juurde, on oma teekonnal koos oma meetoditega juba valendiku vabadusse sisse lastud. Ometi ei tea filosoofia midagi. Filosoofia kõneleb üll mõistuse valgusest, aga ei pane tähele olemise valendikku. Mõtlemise ülesanne oleks siis maha jätta senine mõtlemine mõtlemise asja määratlemisel. Koos mõtlemise muutumisega muutub mõtlemise keel. [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Parhomenko, Eduard 1994 Eksitused. Visand nostalgiast ja okolaadist Vikerkaar 1 Pinnalisus seotud mõistusega sellest polnud vaba ka Nietzsche. Filosoofia peaks välistama igasuguse tundmuse ja tundlemise. Filosoofia kui koduigataus Novalis koduigatsus, kui filosofeerimise põhihäälestus. Heidegger: Niisugune tõmme(tõmme 17
annaabi.ee 
