Need on kaunid ning pakuvad elupaiku teistele eluvormidele. Joonis 10. Kaheharuline lõhenenud tamm Luua pargist Prossa järveni viival alleel. Foto: Veiko Belials Tähelepanu tuleb pöörata ka • murdunud, kuid veel allakukkumata okstele; • puule pealelangenud või langemisohus olevate- le naaberpuudele või nende okstele; • alumiste okste kõrgusele pargiteede kohal; • puude valgustingimustele ning nende paranda- mise võimalustele (sageli kujutavad endast ohtu just liiga väheses valguses kasvanud puude pro- portsioonitult lühikesed võrad ning peenikeseks jäänud tüved). Kõiki ohtusid ja riske pole võimalik visuaalselt hinnatagi, küll aga annab täpse ülevaate mädaniku- kahtlusega puutüve sees toimuvast tüve uurimine resistograafi või tomograafiga. Siiski ei ole enamikul
valged, lõhnavad tugevasti. Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline
..12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena · Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti. · Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. · Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. · Puit väga tihe ja kõva, halvasti lõhestatav. Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab
lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva
andmed selle kohta, kas Lenné käis ka Raadi pargis kohal või tehti projekt kohal käimata. Ei teata täpselt, milline oli Raadi park enne inglise stiili mõjulepääsu. Arhiivides puudub ka plaan 19. sajandi keskpaigast, mis näitaks Lenné võimalikku kujundust. Ometi on julgetud väita, et põhiliselt 1840ndatest pärit vabakujulist skeemi oluliselt ei muudetud. Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa. Jakob de la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock laskis ehitada uue kahe tiibhoonega lossi 1755-1772. a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja
annaabi.ee 
