Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki. Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm. Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt
muuhulgas Oleg Pissarenko, Villu Veski-Tiit Kalluste NordicSounds koos külalistega, Joel Remmel trio, Raul Vaigla Aces of Basses, Duo Raivo Tafenau-Meelis Vind, Tõnis Mägi bluusikava ja galakontsert "Jazzis ainult tüdrukud" meie heade lauljataridega. Jazzkaare kontserte Tallinnas külastas 14 000 inimest. Päikselise ilma ja Jazzkaare koostöös kujunes meeldejäävaks Kalamaja päev oma kümne erilise kontserdiga paikades Merepaviljonist Klaverivabriku ja Kalamaja pargini, päeva sündmusi külastas ligi 3000 linnaelanikku. Tallinna tänavatel, väljakutel, akendel, trammides ja kõikjal mujal võis neil päevil kohata musitseerimas ja vahetult kuulajaid üllatamas noori jazzmuusikuid ja bigbände - enam kui 40 linnaruumisündmusest osa üle 3000 inimese. Teistes linnades tõid mitmed kontserdid täismaja ja väljaspool Tallinna oli kontserdikülastajaid samuti ligi 3000, Viljandis toimus 5 kontserdiga festival Jazzkaareke. Kuuendat korda jagati jazziauhinnad
jätkasid Kuperjanovi õhutusel edasitungi. Ühe aheliku tiivalt teise juurde liikumise hetkel tabas leitnanti aga kella 13.15. paiku, seega vaid pool tundi pärast lahingu algust, kuul, mis haavas teda väga tõsiselt. Leitnanti tabas tõenäoliselt kas kuulipildujatuli vastase soomusrongilt või ka mõisast, Nõukogude ajal levitatud oletus, et Kuperjanovi võisid maha lasta oma mehed, ei ole tõsiseltvõetav. Partisanid jätkasidki edasiliikumist ning jõudsid mõisa pargini, kuid olid suurte kaotuste ja vastase suure surve tõttu sunnitud kaitsele taanduma. Paju mõisa esimene vallutuskatse oli seega tagasi löödud. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2054 / 21.03
aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja salapärase Paralepaga seostas Kreeki ka Mart Saar, kes kolleegi 40. sünnipäeva puhul kirjutas Muusikalehes: ,,Cyrillus Kreek helide nõid, kes viskab joonistusi hämaras
tegemisel kasutasid? Maiu ja Tommi Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Üks tüdruk läks õue, et koeraga parki jalutama minna.Tüdruku nimi oli Maiu, koera nimi oli Tommi. Tüdrukul oli hea tuju, sest jalutamine oli tema lemmiktegevus. Koeral oli paha tuju. Temale jalutada ei meeldinud. Maiu võttis koera jalutama kaasa, kuigi koerale jalutada ei meeldinud. Tüdruk jalutas, kuni jõudis pargini. Siis jäi Tommi järsku seisma. Ta istus maha ega liigutanud enam. Maiu oli koera peale pahane. Koer aina istus, kuigi tema soovis edasi jalutada. Eemal nägi Maiu õhupallimüüat. Talle tuli hea mõte. Maiu võttis koera sülle. Ta kõndis kiiresti, kuigi koer oli päris raske. Maiu läks müüa juurde, et õhupalle osta. Tüdruk ostis õhupallimüüja käest kõik õhupallid ära. Ta sidus õhupallid koera ümber, et koer õhku tõuseks
annaabi.ee 
