mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja hallitusele; kasutatakse palju segudes; vein on talupojalikult lihtne, sisaldab palju parkhapet, tanniini ja on maitselt jõulise mõrkja struktuuriga Carmenere vana Bordeaux marjasort, saanud kuulsaks Tsiilis; aroomilt on vein täidlane, pargiselt mustsõstrana ja ürdine ning tuntava märja tubaka aroomiga; maitse on tihedalt marjane, pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini Corvina Itaalias kasut; veinid on pehmete tanniinide, küpse tumeda kirsi nüansiga, maitses on tunda elavat hapet ja kerget elegantset piprasust Dolcetto Põhja-Itaalia sort; vein on madala happesusega, veidi piprane ja mahlaste,
Veinid hiilgavad elegantse happe ja hea laagerdumispotentsiaaliga. Museum, Finca Museum, Rioja veinikeldri El Coto veinimõis Cigalese piirkonnas. Tüsedad ja kanged veinid valmivad kontinentaalse kliimaga paigas vaesel pinnasel 50-60 aastat vanadest viinapuudest (100 % Tempranillo, mida kohapeal kutsutakse tinto fino). · Museum Real Reserva (1999): Aroom vägev: suits, must ploom, tammevanill. Maitse jõuline, kuid silutud selles hape ja must mari, järelmaitse pikk, tuline ja pargine. Rioja Vega, moodne veinitootja Riojas, kuulub Principe de Viana gruppi: Firma eelkäija rajas 1882 don Felipe Ugalde. Saadaval Tinto on üsna nooruslik, õhuke ja happeline ning Crianza on mahlakas. · Rioja Vega Crianza (2000): Aroomis kirssi, suitsu ja veidi loomalõhna. Maitse mahlakas, selles kirssi ja sõstart ning natuke magusat nüanssi. Viña Real, Rioja veinitootjale C.V.N.E ( asut 1979) kuuluv ultramoodne venikelder Rioja
kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi
Lilleline eelkõige veini aroomi kirjeldamiseks kasutatav termin, mis viitab veini kergusele ja kuivusele. Mesine iseloomulik väljend dessertveinide kirjeldamisel. Tavaliselt lisanduvad sellele veel pähklisus ja erinevad kuivatatud puuviljad. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Mineraalne- viitab veini värskusele ja teravale särtsakale happesusele. Omane Austria noortele valgetele veinidele. Pargine sisuliselt sama mis happeline, kuid seda kasutatakse peamiselt neid veine, mis muudavad suu paksuks ja tuimaks ehk teisisõnu pargivad suuõõne. Saab veel liigitada tammepargiseks maitseks, mis on puiduse alatooniga ja marjapargiseks maitseks, mis on tekkinud viinamarja kestadest ning on veidi õhem ja kergem, samas kibedam. Puuviljane kasutatakse veinide puhul, kus on rikkalikult mahlasust ja küpsetest
annaabi.ee 
