Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille seas õitses angervaks ja karuohakas, iidsed põlistammed läbisegi pärnade, kuuskede ja leinapajudega. Kinnikasvanud mustriga jalgrajad ja tumeda veelised tiigid, mille kohal lendlemas kiilid. Ja kõige selle hooletu roheluse keskel sagimas ringi arutu hulk vanamehi, kes olid jagunenud väiksemateks gruppideks. Ta mõtles, et kuhu ta küll sattunud on, ning pööras ennast ringi, et tuldud teed tagasi minna. Seal, kus ennem oli uks, seisis nüüd kõrge,
Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sõnadega ,,idealiseeritud tõde", mida iseloomustab: · tasakaalustatud kompositsioon · joonte selgus ja ilu · üksikasjade kooskõla tervikuga
mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad tänu igal aastal tekkivale huumuskihile. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Tasandikel kasvavad peamiselt tamm ja pöök. Mägedes peale tamme ja pöögi vell kask ja mänd. Mäestikes leidub ulatuslikke soostunud kanarbikunõmmi, mida paiguti püütakse metsastada. (10; 13) Metsad katavad umbes 21 miljonit hektarit territooriumist, mis nüüdseks vähenenud on. Paljud hekid ja üksikud puud ja salud loovad eriomase pargimaastiku ilme. Iseloomulikult kohtuvad siin nii laiade kui ka kitsaste lehtedega puud. On aga säilinud vähe metsi peamiselt hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on nendelt aladelt kadunud ka metsloomad. Põldudele on aga elama asunud jällegi põldudele iseloomulikud organismid. (10) Ruljad taimed on kohastunud nelja aastaajaga. Suurbritannia taimestik on soojalembe, kuna tingimused taimekasvuks on paranenud sooja Golfi hoovusega
vahe. Tühimikud on märgatavad alles siis, kui vaatleja on jõudnud tühimiku vahetusse lähe- 2.6.4. Pargipuistute ja -põõsastike dusse. Kui puuderida on sedavõrd hõredaks jää- majandamine nud, et ei mõju enam alleena, on aeg uuendada kogu rida korraga. Pargipuistute all mõistetakse käesolevas õppematerja- • Alleesid on võimalik uuendada lõiguti, alusta- lis pargiruumide kujundamiseks ning pargimaastiku des kohtadest, kus puid on kõige vähem säili- vaheldusrikkamaks muutmiseks kavakindlalt rajatud nud. Kindlas rütmis noorte ja vanade puudega istutusi või pärast nende väljalangemist sama koha alleelõikude vaheldumine ei hävita puuderea hõivanud puistuid. Seetõttu ei kehti järgnevad soo- efekti ega mõju süsteemituna. vitused parkmetsade ja metsaparkide majandamise
annaabi.ee 
