osa on suhteliselt regulaarse planeeringuga, mille teedevõrk lähtub tugevalt kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed. Parki kasutatakse linnaelanike poolt väga aktiivselt. Pargi põlispuud on valdavalt rahuldavas, kohati heas seisundis ja võivad sellises olukorras kasvada veel mitukümmend aastat. Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised. Okaspuid on antud pargialal kasvamas väga vähe ja nad on tervislikult halvas olukorras. Pargis on ruudukujuliselt istutatud kaks hea tervisega noortest tammedest koosnevat istutusala. Teatud kohtadesse on tehtud täiendusistutust, kuid enamus istutatutest ei ole rahuldavas seisukorras. Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba hulk aega kuivad olnud, sest sinna on juba kasvanud noored puud. Põõsaid on
kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) jt. 2.7 Pojengide aed Pojengide aia rajamisega alustati 2004. aastal. Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioon asub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Pojengide aia keskosast leiab väikese meie kliimas vastupidavate looduslike pojengiliikide kogu, viimaseid on kasvamas ka pargialal Ida-Aasia osakonnas. Viimasel ajal aednike seas suurt populaarsust võitnud Itoh hübriidid on kogus esindatud seitsme sordiga. Nimetatud rühm pälvib eelkõige tähelepanu pojengide seas just mitmete uudsete kollase värvusega sortide poolest - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide õitseaeg algab liikidega mai lõpus - juuni alguses ja kestab juuli keskpaigani. Foto 3: Hondo magnoolia (Magnolia kobus) 2.8 Nõmmeaed
Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid. Lisaks nendele on maaomanik Kalev Mae poolt sellesse pargiosasse istutatud rohkelt pargiarhitektuuriliselt ebasobivaid ilupõõsaid ja puid (pähklipuud, toomingad, vahtrad, pihlakad jne). Sellist omavolilist istutamist tuleb kaitsealusel pargialal edaspidi kindlasti vältida. Vastasel korral kaob pargi struktuur täienisti. Mõisa esiväljak ja sellega külgnevad pargiosad on hooldatud ning seal ei ole probleeme võsastumisega. Kukruse Mõisaserva tee äärest (pargi idapiir) kuni paekivimüürini olev osa on rohkem võsastunud, samuti viljakuivati ümbrus. Läänepoolne pargiosa on hästi hooldatud, kuid suhteliselt lage. Peahooneesises pargiosas on rohkesti harilikku vahtrat (150) ja rühmiti põliseid pärnapuid (63),
tegutseda nii, nagu meie esivanemad võisid olla ja tegutseda - riietus, töövõtted, vahendid, ööbimine, toidu valmistamine jne. Teemapargi peamisteks sihtgruppideks on lastega pered, ettevõtted ja organisatsioonid, sõprusgrupid ning sise- ja välisturistid nii väikeste kui suuremate gruppidena. Turistid ja lapsed teevad üldjuhul suhteliselt palju lärmi, samas kui ettevõtted vajavad seminari pidamiseks rahu ja vaikust. Situatsioon, kus lapsed mängivad pargialal samal ajal seminari pidamisega võib ettevõtte jaoks osutuda ohukohaks ja selle riski maandamisega on arendajatel vaja põhjalikult tegeleda. Mõeldes läbi klienditeekonna mõlema sihtgrupi korral on võimalik kokkupuutekohtades probleeme vältida ja lastesõbralikkusega luua ettevõtete jaoks lisaväärtust. Nimelt on tegemist suurepärase kohaga korraldamaks mitmepäevaseid seminare, kuhu osalejad saavad pere kaasa võtta. Teemapark on ka hea koht firma suvepäevade pidamiseks, kuna
annaabi.ee 
