ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920.a. valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Säärane tendents jäi püsima kogu kümnendiks. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väuikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendast seda, et üksik paretei polnud üksinda suureline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega. Kümnendi alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvumise vastane tegevus. Sellega oli seotud: 1) Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, 2) baltisakasa parunid, 3) kommunistid.
Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel üks
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13
Sõda mõjutas terve põlvkonna vaimset tervist, kes sellest ei toibunud. Kokku varisesi A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille arvel tekkisid väikesmad riigid. Algas USA esiletõus maailmas (oli laenanud palju). Muutus inimeste mõttemaailm- seadis kahtluse alla läänemaailma põhiväärtused. Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma kodanike ellu, see tõis kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne paretei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. Probleemid ei lahenenud ja see viis teise etapini- II ms-ni. Kõige rohkem hukkunuid oli Saksamaal (1,8 mil) ja Venemaal (1,7 mil), kõige vähem hukkus USA sõdureid. Saksmaa- novembrirevolutsioon, kukutati keiser Wilhelm II; pidi maksma 132 miljardit marka reparatsioone; kaotas 1/8 territooriumist, sh töösstuspiirkondi; inimkaotused kõige suuremad
Nii Pitka kui ka tema lähemad kaaslased olid seda meelt, et miski on mäda Eesti riigis - Eestis lakkavat korruptsioon ja allakäik. Valveliit Andis välja ka ajalehte Valve. Samas Pitka kui ta kaaslased pingutasid selgelt üle. Aeg-ajalt tundub, et ajaleht Valve ajakirjanikud püüdsid skandaale välja imeda sealt, kus midagi ei olnud. 1923. aasta kevadeks jõudsid Valveliitu kuuluvad, et tuleb minna poliitikasse - selle tõttu asutatigi Rahvuslik Vabameelne Paretei. Hakkas ilmuma ajaleht Eesti. Sai parlamendis 4 kohta. Nende 4 saadiku hulgas ei olnud Pitkat ennast - jäi parlamendist välja. Solvus sellest ja läks Kanadasse. Peagi tuli aga tagasi. Peale Pitka lahkumist hakkas partei kiiresti alla käima. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (EDSL). Tekkis samuti 1920. aasta kevadel. Koondas kõiki Vabadussõja veterane. Tegemist ei olnud poliitilise organisatsiooniga, vaid eesmärk kaitsta Vabadussõja veteranide huve
annaabi.ee 
