Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis
välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad, vasakul kuninga vastased ( jakobiinid) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism . 20 sajandi mõistes näeme , et mõlemad ääred liiguva keskele kokku . Marksismis oli paremtiib üh halvem osa, vasak pool oli revolutsionäärid, üh edasiviiv jõud. Euroopalik käsitlus arvab pigem et parempoolsed on partikulistid ehk erinevuste tetajad, vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus- sotsialism , vendlus - konservatiivne lause.
Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad. Luuakse liidumaade administratsioonid. Algavad Liidumaade parlamentide loomise aeg. Weimari Vabariigi parteiline süsteem Parteiline süsteem hakkab sarnanema Prantsusmaa ja Inglismaaga; suur killustatus, eriti liberaalide, konservatiivide. Saksamaa on hea näide, kuidas toimub kiire radikaliseerumine. 1930ndatest on Riigipäev halvatud- kommunistide ja natside koostöö. Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik), - Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.), - Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, - Baieri Rahvapartei, Vasaktiib: Omavaheline vastasseis ja pooldavad pigem natse, kui see i kahjusta sotsiaaldemokraate. - Sotsiaaldemokraatlik Partei, - Kommunistlik Partei, Saksamaa Liitvabariik (alates 1949) Perioodid
USA parteisüsteem 1.Labour Part vasakpoolne.Suurem riigi osalus,heaoluriik.2.Konservatiivid-väiksem riigi sekkumine,euroskeptitsism. Saksa parteisüsteem 1.Kaks põhierakonda CDU ja SDP.2.Vahe UK-ga:ükski ei saa neist üle 50%,tuleb teha koalitsioonivalitsus ja kaasata kolmas(kas Rohelised 7% või FDP-10%) Prantsuse parteisüseem 1.Kuni 1960.a alguseni väga killustunud parteisüsteem.2.Alates 1960.a. kujunenud välja selged blokid:vasakjõud(sots.demok.;kommunistid)ja paremtiib(UMP jaUDF) 3.Parteisüst. endiselt palju ebastabiilsem,kui Põhja- Euroopas. 8. loeng. Parteid ja valimised. Valimissüsteemid. Valimiskäitumine Majoritaarne valimissüsteem-maa jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks,kui palju kohti parlamendis.Võidab ringkonnas enim hääli saanud kandidaat(ei pea saama 50%). NT.Briti,USA,Kanada 1.Lihtne majoritaarne süsteem a)võidab enim hääli saanud kandidaat(üks ringkond=1 koht) NT:USA,UK,India 2.Absoluutse enamuse süst
Laial rindel jõuti taas välja Volga jõeni, saavutati eelmise aasta pealetungijoon, Moskvani jäi u 400 km. 7.loeng- 5.märts Koltšaki väed alustasid märtsis 1919 pealetungi Uuralites. Tema olukord oli küllalt keeruline, idarinne moodustas kokku rohkem kui 1000 km pikkuse lõigu, mida polnud võimalik mehitada ühtviisi tihedalt. Meeste tihedamale koondumisele jäid vahele ka hõredamad alad. Rünnakud pidid olema kolmest suunast. Keskosa andis löögi Moskvale. Paremtiib põhjas liikus edasi loodesuunas eesmärgiga välja jõuda Gotlase linna prk-da ja loodeti ühineda kindral Milleri põhjaarmeega, lõunatiib liikus edasi Ohrenburgi ja Astrahani suunas, et luua ühendus Kaukaasias tegutseva kindral Denikini vabatahtliku armeega, eesmärgiks luua Vene valgete vägede ühendus ja arend pealetungi Moskvale. Garnisonidega tuli mehitada kõik enda selja taha jäävad suuremad linnad, praktiliselt kogu Siber
annaabi.ee 
