pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti 4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas paremerakondadega tülli) Tsenter 5) Rohelised (kasvas välja rohelisest liikumisest, mis oli ühiskondlik liikumine enne, viimastel RK valimistel sai 6 kohta, keskkonnaprobleemid (ökoloogiliselt võimalikult vähe keskkond kahjustada saaks), taastuvenergia võimalikult suur roll, põlevkivi
tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920
Võeti vastu palju seadusi, tõstetu ostujõudu, vähendati töönädala pikkust, USA USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga kehtis kaheparteisüsteem. Kuid Ameerikas valitses vabariiklik kord mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik. Nii vabariiklased kui ka Demokraadid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegu paremerakondadega. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusellu täiesti lubamatuks. Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presitendiks demokraat. Vabariiklased kaotasid peaaegu kõik sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud. Riigvõim peaks tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , nagu riigikaitse, välispoliitika ning raha trükkimine. Kõike muud reguleerigu vaba turg. Niisugust poliitikat nim
Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased. Nende poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks ning sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu. USA majandus 1920.aastatel. 1920. aastail võimusteski USA-s vabaturg. Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja kerkisid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. Organiseeritud kuritegevus. Kuid 1920