(3). Tavaliselt Horneri sündroomi diagnoositakse ainult anamneesi ja füüsilise uurimise alusel (4). Mõnikord diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse ka farmakoloogilisi teste – Eestis enamasti kokaiini testi (1). Horneri sündroomi diagnoosimist raskendab aga see, et sümptomid on tavaliselt üsna tagasihoidlikud (3). 3 HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED Horneri sündroomi (e okulosümpaatilist pareesi) kirjeldas esimest korda Johann Friedrich Horner 1869. aastal (1). Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos (e silmapilu ahenemine), mioos (e pupilli ahenemine) ja näo anhidroos (e higinäärmete töö häire) (2). Lisaks võivad esineda näoturse, hüpereemia, silmarõhu langus ja iirise heterokroomsus. Visuse langus esineb harva (1). Sündroomi põhjustab silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire (2).
elulemus sõltub otseselt osutatava kõrvalabi kvaliteedist. Kuidas klassifitseeritakse PCI kliiniliste sdr järgi? 1. 70-80% tserebraalparalüüsiga patsientidest on spastiline vorm. Haaratud jäsemetes võivad. esineda elavnenud refleksid, treemor, lihastoonuse tõus, nõrkus ja iseloomulik varvastel kõnnak. Spastiline bilateraalne vorm: funktsioonihäire mõlema kehapoole jäsemetes –sõltuvalt pareesi domineerimisest kas kätes või jalgades, eristatakse spastilise dipleegia ja spastilise tetrapleegia alavorme. Spastiline unilateraalne vorm: üks kehapool haaratud, s.o. spastiline hemiparees. 2. Atetootiline (düskineetiline) vorm esineb 10-20%. Seda tüüpi iseloomustavad ebanormaalselt aeglased, kerratõmbavad liigutused kätes ja jalgades. Tahtmatud liigutused esinevad peaasjalikut stress-situatsioonides ning kaovad magades 3
ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid. Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus
Veri või liikvor ninas, suus? Veri või liikvor kõrvades? Põletus- või tahmajäljed näol, ninakarvadel, suu juures või suus? Silmade avamine Kontrolli Silmade liikumise (igas suunas) võrdne, nüstagmi esinemine Silmade konvergents vaadeldava objekti lähenemisel Pupillide suurus, võrdsus, reaktsioon Lõualuu liigutamine (suu avamine) Pareesi tunnused Deformatsioonid? Katsu Märgid luumurdudest (ebanormaalne kuju) – valu vajutamisel või liigutamisel? Hambad: hammaste loksumine? Kontrolli veelkord Hingamisteed vabad? Hingamine Hingamise sagedus (täpselt dokumenteerida) Hingamise kvaliteet Hingamisel tekkivad helid (→ peatükk „Õhupuudus“) Hingamistüüp
annaabi.ee 
