(Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle. Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, kus see olema peakski. Eeldus 1: Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. Eeldus 2: Riigi käsutuses on kõige rohkem vahendeid, et olla valmis pareerima ootamatuid lööke, mida tavaline maksumaksja ette näha ei oska. Eeldus 3: Majanduskriisis ei ole midagi uut ja seda võis ammugi oodata. Eeldus 4: Majanduskriisi ennetamise asemel lapitakse hiljem selle tagajärgi. Järeldus: Puudub majanduse ennetamise kavatsus. Eeldus 1: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Ehk tööpuudus ei ole probleem, vaid võimalus.)
.. ja hakkas veel tihedamalt nooli saatma..." "See võitlusviis oli meie sõduritele täiesti tundmatu, ja nad suutsid seda aina vähema külmaverelisusega taluda, kui nägid iga silmapilk langemas oma hobuseid, kes ennast ei saanud kaitsta. Sõjamehed ise, ootamatult rünnatud ja sageli surmavalt haavatud, katsusid küll vaenlasi tagasi lüüa, kusjuures nad nende kallale tormasid ja neid mõõga ja odaga ründasid, kuid nood, kuna nad omalt poolt polnud võimelised sellist rünnakut pareerima, ei kaotanud aega, et kohe tagasi tõmbuda ja kokkupõrkamist vältida, ja kuna meie sõjamehed olid oma ootuses petetud ega leidnud endi ees mitte kedagi, siis olid nad sunnitud tagasi tõmbuma." ("Ristisõjad: Legendid ja tõelisus" R. Pörtner, lk.232) Seda probleemi said eurooplased tunda ka mongolite vastu Liegnitz`i lahingus. Viimane probleem rüütlite kasutamisel lahingus, mida rõhutaksin , oli indvidualistlikkus. Rüütlid läksid lahingusse isiklikku tublidust tõestama
2013 jaanuar. [http://www.guardian.co.uk/politics/2013/jan/23/david-cameron-eu-speech-referendum] Viimati sisenetud 14.05.2013. 4 kuna teatav kontingent võib selles näha võimalust ühise Euroopa ideest loobuda ning minna tagasi täielikult rahvustepõhisele riikide kogumile. Euroopa Keskpank ning teised eurotsooni juhtorganid peavad lisaks majanduslikele otsustele pidevalt tõrjuma skeptikute rünnakuid ning pareerima ebapopulaarseid arvamusi. Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab praegusest kriisist toibuda või mitte. Samas tasub kõige negatiivse valguses alati tuua võrdlusmoment teistega. Martin Kala toob oma äsja ilmunud artiklis välja tõdemuse, et Euroopa kodanikul ei lähe sugugi kehvemini kui teistel, kes elavad kus iganes mujal maailmanurgas. Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal
Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 14 András Inotai. The Management of the Costs of Crisis Management Eurozone , EU 2020 and the Future of European Integration. Economic Studies, 2011/2, p. 4. 5 Keskpank ning teised eurotsooni juhtorganid peavad lisaks majanduslikele otsustele pidevalt tõrjuma skeptikute rünnakuid ning pareerima ebapopulaarseid arvamusi. Rahaliidu loomisega majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras näteks sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei