reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki Pikkus- 6,25 m Läbimõõt- 0,52 m Tiibade ulatus- 2,6 m Lennukaugus- kuni 1300 km Lõhkepea mass- kuni pool tonni Kütus- lennul, kuni 600 l kütust Lennukiirus- kuni880 km/h “Keskmise” Tomahawk raketi hind- kuni 8 miljonit krooni (511 293.188€) Peamised komponendid Maastikku jälgiv radar Kaamera Pardaarvuti Maastiku digitaalne kaart GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti. Neist neli on alati nähtaval. Vahetades signaale nende nelja satelliidiga määratakse objekti kaugus satelliitidest ja sellest omakorda objekti täpne asukoht ning kiirus. Rakett sihtmärgini Lendab etteprogrammeeritud teed pidi, võimalikult madalalt
Päikesepaneelidest maksimaalse võimsuse kättesaamiseks on kasutusel maksimaalse võimsuspunkti jälgimise mikroskeemid. See lahendus on niivõrd uudne, et seda ei ole kosmoses seni veel katsetatud. KOOLI_NIMI 4 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Käsu- ja andmehaldussüsteem See on pardaarvuti, mis juhib satelliidi käitumist normaalolukorras. Pardaarvuti salvestab missiooni andmeid, infot alamsüsteemide tervise kohta ja edastab need satelliidi kommunikatsioonisüsteemile Maale saatmiseks. Käsu- ja andmehaldussüsteem jooksutab ka satelliidi orientatsiooni juhtiva süsteemi protsesse. Kommunikatsioon Satelliidi kommunikatsioonisüsteem võimaldab suhtlust satelliidi ja maapealsete sidejaamade vahel
raadio teel Maaga suhtlemisest ja elektrienergia haldamisest kuni asendi orbiidil korrigeerimise, kaameraga piltide tegemise ja peamissioonil traadi väljakerimise ning elektriliselt laadimiseni. Satelliit koosneb järgmistest alamsüsteemidest: · ADCS - satelliidi asendi määramine orbiidil ja vajadusel selle muutmine; · CAM - pardakaamera Maast ja väljakeritud traadist piltide tegemiseks; · CDHS - satelliidi põhiline pardaarvuti; · COM - raadioside pidamiseks Maa ja satelliidi vahel; · EPS - elektrienergia haldamise alamsüsteem, kasutatakse ka majakasignaali saatmiseks; · PL - satelliidi eksperimendimoodul, sisaldab päikesepurje traati ja kõike muud eksperimendiks vajalikku; · STR - satelliidi struktuursed elemendid (raam, külgi katvad paneelid ja raadioantennid). Maapealse toe tagavad: · GS - sidekeskus satelliitidega sidepidamiseks;
suur mass ja piiratud enesekaitsevõime jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. Lahingutank on varustatud erinevate vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalges kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes. Lahingutanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõites. Sihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju
11.03.2012 TTK Chris Müür 4 11.03.2012 TTK SISSEJUHATUS Miljonid indiviidid ning perekonnad omavad autot. Sõiduauto käib käsikäes meie igapäevaeluga ning on saanud loomulikuks osaks tänavapildis. Tänapäeval on teedel liiklev autode arv tohutu. Autodel oleva tehnika on meeletu, alustades ise rääkivatest ja sõitvatest autodest ning lõpetades sellega ,kus pardaarvuti lihtsalt ütleb veakoodi rikke korral ning mehaanikul ei jää muud üle,kui detail uue vastu vahetada. Tänapäeva autod on varustatud masseerivate nahkistmetega ning kõikvõimalike parkimis-ja öökaameratega. Kuid millest sai see kõik alguse ? Millised nägid välja esimesed autod ning milline oli nende mugavusvarustus? Samuti ei tohi alahinnata tänapäeva teeehitus tehnoloogiat. Asfalteeritud pind
hulka ka "Pathfinder". Viimase tähtsamaks ülesandeks oli toimetada Marsi pinnale iseliikuv sõiduk "Sojourner". Kulguril on kuus ratast, tema kõrgus on 30, pikkus 65 ja laius 48 sentimeetrit ning kaal 10,6 kilogrammi. Rataste diameeter on 13 cm, kuuest rattast on neli eespoololevat pööratavad ning kõik rattad on eraldi amortisatsiooniga. Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat.
osana kuulub selle hulka ka "Pathfinder". Viimase tähtsamaks ülesandeks oli toimetada Marsi pinnale iseliikuv sõiduk "Sojourner". Kulguril on kuus ratast, tema kõrgus on 30, pikkus 65 ja laius 48 sentimeetrit ning kaal 10,6 kilogrammi. Rataste diameeter on 13 cm, kuuest rattast on neli eespoololevat pööratavad ning kõik rattad on eraldi amortisatsiooniga. Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60ŗ. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat.
"Pathfinder". Viimase tähtsamaks ülesandeks oli toimetada Marsi pinnale iseliikuv sõiduk "Sojourner". Kulguril on kuus ratast, tema kõrgus on 30, pikkus 65 ja laius 48 sentimeetrit ning kaal 10,6 kilogrammi. Rataste diameeter on 13 cm, kuuest rattast on neli eespoololevat pööratavad ning kõik rattad on eraldi amortisatsiooniga. Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse
Selleks peab testija analüüsima katse mõõtetulemusi ja tegema õiged otsused. Testi sooritaja peab tundma põhjalikult mootori ja elektrooniliste komponentide toimimist, sest süsteemidiagnoosi õige hinnang lühendab oluliselt remondi aega. Sõiduki pardadiagnostika seadmega OBD (On Board Diagnostics) saab teha järgmisi toiminguid: Jälgida mootori heitmeid mõjutavate osade tööd ja seisukorda Salvestada rikete/häirete korral veakoodid pardaarvuti rikkemällu ning võimaldada veakoodide hilisemat lugemist ja analüüsimist. Veakoodi tekkimise hetkel salvestatud andurite näitude lugemist ( freeze frame data ) Automaatselt sooritavate testide oleku lugemist ( vehicle readiness status ) Check Engine kontroll-lambi oleku lugemist Check Engine kontroll.lambi ja veakoodide kustutamist Teise põlvkonna pardadiagnostika süsteem ehk OBD-2 võeti esmalt kasutusele USA-s ning alates 01.01
Veidi hiljem korrigeeriti esimest korda tagasilennu trajektoori. Kaks päeva hiljem, enne atmosfääri sisenemist tehti veel üks trajektoori korrektsioon. Veerand tundi enne atmosfääri sisenemist eraldati meeskonnamoodulist abimoodul. Nüüd seisis meeskonnamoodulil - 5,5-tonnisel koonusekujulisel kapslil - ees juhitav pidurdamine atmosfääris. Sisenedes atmosfääri kiirusel peaaegu 11 km/s, kuumakaitsekilbiga (koonuse põhjaga) ees, juhtis pardaarvuti moodulit nii, et minimaalselt võimaliku ülekoormuse puhul tagada võimalikult täpne maandumine ettenähtud kohta Vaikses ookeanis, kus neid juba ootasid päästelaevad. Kui kiirus oli piisavalt vähenenud, avati pidurduslangevari ja hiljem kolm pealangevarju. Enne maandumist lõid päästelaev ja lennuk astronautidega raadioside. Televisiooniülekandes oli näha, kuidas kolme langevarjuga meeskonna moodul laskub vette ettenähtud nurga all, et vähendada vettekukkumisel lööki
annaabi.ee 
