Kui läbi rääkima asud, siis ennem valmistu ja analüüsi! Ja siin on alati kaks tasandit -konflikti sisu ja inimestevahelised suhted: suhted olulised suhted ei ole olulised tulemus oluline koostöö otsimine võitlus tulemus ei ole tähtis järgi tuleks vältida/unustada andmine/sobitumine Konflikti saab ka: - allutada (üks osapool on tunduvalt võimukam, soovitatav paratamatuste puhul, kuid pikaajalise strateegiana ei sobi) - vältida (ehk läheb ise üle... harva soovitatud, kuid vähetähtsate asjade puhul küll ja siis kui ei ole piisavalt infot või aega, või kui lahendust ei ole näha) - allumine (auru väljalaskmiseks sobiv, lühiajaliselt sobiv) - koostöö (saadakse ühishuvidest väga hästi aru) - kompromiss (olukord ei halvene kummalgi, parem oleks kauem otsida koostööd) Hea läbirääkija: - ei ärritu, ega ärrita teisi
veelgi palju halvemini, sest vahepeal on harjutud puhta theoria'ga ega evi enam endist osavust läbikäimises varjudeilma saamisprotsessidega. -- Platon pöördub siin probleemi poole, et puhtad teoreetikud paistavad olevat praktikas kasutud, sest praktika kuulub elumaailma, kus meil on tegemist konkreetse ja alati-muutuvaga, mille osav käsitsemine sõltub kogemusest; samas kui theoria juhib puht intellektuaalselt mõistetavate paratamatuste juurde. 22) Kuidas Platoni ideaalriigis arvestatakse ,,koopast" tõusmise ja sinna naasmisega seonduvate probleemidega? On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele -- seda annab ainult praktika. Nimetatud faktiga on arvestatud filosoofi ja riigimehe hariduses Platoni ideaalriigis, kus teoreetiline väljaõpe -- tõus koopast -- katkestatakse pikemateks perioodideks, mil teadmisi kinnistatakse poliitilise ühiselu praktikas,
Lisaks kaks valikkogu ja ,,Kogutud luuletused" 1958. Mahukas luuleraamatus jätkab Marie Under seda filosoofilist laadi, mis alguses sai juba kogust ,,Kivi südamelt" ja on järjest tihenenud poeetiliseks kokkuvõtteks inimese elust ja selle mõttest. Luuletaja heidab pilgu oma saatusele, eluülesandele ja olemasolule üldse otsekui kaugest perspektiivist. Suure sisendusjõuga luuletused nagu ,,Aruand", ,,Käsk", ,,Igimuistne vaev", ,,Järelvalgus", ,,Loobumise võit" ja teised on elu paratamatuste tunnetus ühteaegu valusterav ja selginud kirgas. Luuletaja vaatab enesesse rahunenult, kõige edasiliikumist tunnetades, sest tõde pole Underile kunagi olnud dogma, vaid ikka ja jälle midagi teisitileitut. Hilisluule üks mõjus tahk on kojuigatsuseluule. Kojuigatsus ühteaegu inimliku kannatuse ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi
Juhuslik on aegade jooksul pälvinud mitmesuguseid tõlgendusi.Inimene on alati püüdnud vähemalt iseendale seletada, mis on juhuslik.Mõistagi, inimene püüab väljuda juhusliku mõjusfäärist. Inimene on sedavõrd ettevaatlik ja ettepoolevaatav, et ta parema meelega eelistaks välistada juhuslikkust (kui see oleks võimalik). Antiikajast alates on loodud mitmeid seletusi juhusliku kohta, millest levinumad on järgmised: a) juhuslik nähtus leiab aset erinevate paratamatuste ristumisel; b) juhuslik on nähtus, mille kutsuvad esile välised põhjused; c) juhuslik on nähtus, mille esinemise põhjused on inimesele arusaamatud (teatud etapil); 1 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
annaabi.ee 
