Seega kõigile, kes ostavad alkoholi (mida rohkem osta, seda rohkem peab tasuma). Rohkem annab maksu olemasolu tunda kindlasti madalama palgaga inimestel, kuna nende sissetulekust moodustab aktsiis proportsionaalselt suurema summa kui kõrgema palgaga inimestel. Nähtavus (poliitilise teostatavuse kriteerium) Vaadatakse mil määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt. Tundub, et avalikkus on alkoholiaktsiisi tõusu võtnud vastu suhteliselt rahulikult, suhtutakse justkui paratamatusse. Meedias kajastati tõusu pigem väikeste uudislõikudena, suurt diskussiooni ei teki. Tõenäoliselt on põhjus selles, et maks ei puuduta kõiki inimesi ning samuti on see sisuliselt vabatahtlik alkoholi mitte ostes ei pea seda ka tasuma. Mõjud Võib arvata, et alkoholiaktsiisi tõstmine soodustab illegaalset alkoholikaubandust, mille tõttu jääb riik ilma maksutuludest, mis laekuksid alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt. Kui
Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad kaasa inimese ebakindluse kasvule -- Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala
lihtne ja enamus tarbijaid seda ka teevad. Keerulisem on olukord soojusenergia mõõtmisega korterites. Tõsi, ligi 95 l protsendil mitmepereelamutest on soojusenegriaarvesti olemas ja selle alusel tasutakse soojatootjale. Probleemiks on aga see, et elamu küttekulud jagatakse kõigi tarbijate vahel proportsionaalselt, tavaliselt võrdeliselt elamispinna suurusega, arvestamata korterite tegelike kuludega. Seega suhtuvad elanikud kommunaalkuludest suurima osa moodustavasse küttekulusse kui paratamatusse, mille vähendamiseks ei saa nad märkimisväärselt kaasa aidata. Käesolev artikkel annab lühiülevaate küttekulu individuaalse arvestussüsteemi metoodikast ja eesmärgist. Siit leiab ka vastuse, miks enamus Euroopa riike, k.a Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Leedu, Läti jt, peavad väga oluliseks soojusenergia individuaalset mõõtmist korterelamutes ja elanikkonna teavitamist energiasäästuvõimalustest. Eestiski on selles valdkonnas edusamme tehtud. Sellest annavad
Raamatu lõpus läheb ta taas õppima, tundes kodust lahkumisest samasugust rõõmu kui varem saabumisest. Õppima minnes jätab ta oma pere Tsingisesse omapäi. Esimese käite lõpus on Abai 25-aastane ja saanud täiskavanuks. Abai ja naised. Varsti peale Abai saabumist kosib isa talle zigiteki hõimu kuuluva Dilda. Abai ja Dilda abielluvad, neil sünnivad lapsed: poeg Akõlbai, tütar Gulbadan. Esiklapse sündides oli Abai kõigest 17-aastane. Abai suhtus abiellumisse kui saatuse paratamatusse katsumusse, isakssaamisesse aga kui saatuse kurja nalja. Juba abielumehena kohtas Abai bokensii hõimu juhi tütart Togzani, kes inspireeris teda luuletama. Semipalatinskis elav kohtunik Andrejev innustas Abaid edasi õppima. Abai lähebki linna edasi õppima, jättes naise jurtasse lapsi kasvatama. Linna minnes tundis ta suurt vabadust. Abai lemmikud olid ema Ulzan, üks isa kolmest naisest, ja vanaema Zere, kellele ta luges luuletusi ette ja kes jutustasid talle lugusid