SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte
3 päeva kodumaa pinnal kogumisjaamades. Need esimesed päevad kujunesid kõigile küüditatuile raskeks meelekindluse prooviks. Öisest unest äratatuna ja kohe riietuma ing pakkima kästuna oli jahmatus üldiselt sedavõrd suur, et enamik ei suutnud esialgu täies ulatuses mõista tabanud saatuselööki. Alles vagunites vallandus närvisüsteemi reageerimine olukorrale. Mehed säilitasid küll külma rahu ja surusid tunded oma südamesse ning suhtusid seisukorda kui paratamatusesse. Naised-lapsed enamikus ei suutnud tagasi hoida ahastust ja pisaraid. Närvivapustuse tagajärjel tabas üksikuid tervislikult nõgemaid koguni surm ja on teada ka paari hullumise juhtumit. 3 Hingelistele piinadele lisandusid peagi füüsilised hädad ja mured. Ei olnud kerge emadel täistuubitud vagunites leida oma väeteile lastele sobivat paika, kogu vaguni
vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“ Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on
see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui
Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid" kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei usutud klassivõitluse paratamatusesse. Proudhon olevat taolist mõtet isegi pillavaks pidanud (Goodwin 1994: 577). Samuti kritiseeriti marksistide taodeldavat ühiskonnakorraldust laiaulatuslikku kollektivismi. Kardeti ja põhjendatult ühelt poolt riigikapitalismi-taolise nähtuse tekkimist ja teisalt natsionalismi esiletõusu (Goodwin 1994: 577). Eelnevast valitsuse-kriitikast tulenevalt rünnati ka õigust, mis olevat üksnes valitseva klassi huvides tehtud
Enamus vastanutest olid täiealised (17+), kuid oli ka neli alaealist (1-17 aastased). Kõige noorem vastanutest oli 2 aastat ja 6 kuud vana tüdruk ning kõige vanem vastanu oli 57 aastane naine. Üksteist vastanut kahekümne ühest on põdenud diabeeti üle kümne aasta, üheksa vastanut alla kümne aasta ning üks vastanu on põdenud diabeeti alles 11 kuud. Kaks vastanut teadis enne arsti juurde minekut, et neil on suhkruhaigus, kolm vastanut suhtub oma haigusesse nagu paratamatusesse, kuus vastanut suhtub haigusesse tavaliselt, kaks vastanut on veel liiga väikesed, et oma suhtumist välja näidata ning ülejäänud kaheksa vastanut suhtub suhkruhaigusesse nagu tülikasse naabrisse. Kaheksa inimest kahekümne ühest oli oma haigusest teada saades sokeeritud, viis inimest ei osanud kuidagi reageerida, sest nad olid liiga väikesed või oli siis haiguse kohta liiga vähe informatsiooni, et ei osanud kuidagi reageerida ning kaheksa inimese reageering oli üsna rahulik.
annaabi.ee 
