11. ,, Kommunistiks polnud muutunud, see on kõige tähtsam. Paistab, et eesti mehi nii kergesti ümber ei muuda. Maha võib murda, aga uuele korrale tarbepuud ei saa." 12. ,,Igal päeval oma tõed, tark mees leiab need ise üles. Küllap nende plaan on vist kõige õigem, et vaatavad kevadeni, siis juba ehk selgub midagi, ja siin on metsad lähedal. ,, 13. Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade pikenduseks- reeda teisi
Barnard soovib, et vanemad jätaksid meelde järgmise:”Korraharjumusi kujundades ja sõnakuulmist harjutades aitate lapsel saada tugeva enesedistsipliiniga ning ühiskonnas hästi toimetulevaks indiviidiks” (2003: 123). Depressiivse noorukiga suheldes peab arvestama ka tema soove, tingimusi ja arvamusi, kuna sellises seisundis olev noor on kergesti haavuv ja kiiresti solvuv. Kindlasti ei tohi hakata etteheiteid tegema, arvustama, naeruvääristama ega parastama, vaid tuleb aksepteerida probleeme ja muresid. Kui nooruk ei ole agressiivne ega pauguta uksi, siis võib proovida rahulikult rääkida ja püüda ise lahendus leida. Mehilane kirjutab, et “kõige tugevamaks kaitseks enesehävitamise eest on tugevad sotsiaalsed sidemed: abielu, lapsed, perekond, sugulased, sõbrad, ametialane koolitus, õppimis- või töökoha olemasolu” (1997: 115). 6. KOKKUVÕTE Igal teismeeas oleval noorukil avaldub depressioon omamoodi ja sümptomid ning
venelastele, tagajärjeks vallamaja vallutatamine. Taavi peab tegema väga raske otsuse: talle tehakse ettepanek, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks, kuid Taavi ei taha oma kalli naise ja ema pärast minna. Sellegipoolest ütlevad viimased talle, et nad jäävad Taavit igavesti ootama ja suure planeerimise ning mõtlemise järel nõustub Taavi siiski läände minema. "Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse 9 mõistmine" (Viirlaid 1952: 13) Kokkuvõte Raamat annab ideaalse ülevaate tollasest elust ja raskustest, mis valitsesid Eestis teise maailmasõja ajal. ,,Ristideta hauad" võib kästileda kui lihsalt põnevusromaani, mis oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele
Ise ta sellest aru ei saanud ja muudkui nupustas, et mis head ta küll teha saaks... 7. Liuväljal- lugu kolmest poisist, k ellest üks tahtis haiget saanud tüdrukule appi minna, aga kartis teiste pilke alla sattumist. 8. Tasus kätte- lugu sellest, kuidas Aljoška võttis Katja vesivärvid ja ajas need laiali, ise tegu salates. Katja tahtis poisile kätte maksta. Aljoša rons puu otsa peitu ja kukkus sealt alla. Slle asemel, et vihane olla ja parastama hakata, läks Katja poisile appi ja viha oli unustatud. 9. Harakad- lugu kolmest harakast, kes nii kõvasti vadistasid, kuskil ei saanud keegi asu, kuniks kolme tütarlapse jutuvadin osutus võrdseks nendega ja pidid ise ära lendama. 10. Kolm koolivenda- lugu sellest, et Vitja oli kaotanud ära okma võileiva. 47 Küsimata , kuhu ta selle kaotas, murdis Volodja oma leiva pooleks ja ulatas Vitjale. 11
annaabi.ee 
