Kulupool- auramine ja äravool. Riikide, asulate ja veekogude kaupa. S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 1.Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja- Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda,
Põhjendage. Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tsehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult t õstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. 1. ............................................................. 2. ............................................................. Õige vastus: Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa ,,Ilmaköögis" PõhjaAtlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Kus paikneb 69% Miks soojeneb ookean Maa magevee aeglasemalt kui maismaa? varudest? Tõesed väited tähistage X ga
poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud pikka õisikusse. 1.2.1. Perekond mailane (Veronica) Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes. Meil kasvatatakse umbes 40 liiki või alaliiki ja nende sorti. [1, 10, 13] Mailaste lehed on enamasti vastakud, harvem männasjad või vahelduvad. Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse.
Kesk- Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a e m a. Muinas- Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5. aastatuhandel e m a, Jeerikus 3500 a e m a. Tarva kodustamise üks vanemaid kohti on ka Kesk Euroopa (SCHLESWIG- HOLSTEIN). Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna- Euroopa rahvastelt. Veis on tähtsam koduloom. Tänapäeval tegeldakse veisekasvatusega kõikides maailmajagudes. Parimad veisetõud on aretatud Euroopa paraskliimaga piirkondades. Neil on tihe karvkate ja nad taluvad halvasti üle 240 C soojust. SEEBUD ja PÜHVLID taluvad palavat kliimat paremini. Nad on levinud Indias ja teistes palava kliimaga piirkondades. 17. sajandi keskpaigani olid veised Euroopas peamiselt tööloomadeks. Nende liha- ja piimajõudlus oli väike. Tol perioodil kujunes arvukalt välja kohalikke tõuge ja tõurühmi. Linnade ja tööstuse arenedes suurenes nõudmine piima ja liha järele. Seepärast hakati aretama
verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime) kui ka riiete ja naha värvimisel. Paljud liigid on tähtsad ilupõõsad haljastuses · Taluvad hästi kärpimist ning on külma- ja kuumakindlad ja mullastiku suhtes vähenõudlikud 23. Perekond sõstar (Ribes) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Ribes - kuulub u. 200 liiki, mis on levinud jaheda ja paraskliimaga aladel Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult 3 liiki: mage-, karvane ja must sõstar. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate sõrmroodsete lehtedega põõsad. Osadel liikidel ogad. Õied on pikkades rippuvates kobarates, vili lihakas paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud
Harilik sarapuu (Corylus avellana) 5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed 6-12 cm pikad, 4-10 cm laiad, südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Levinud paraskliimaga aladel Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Kasvab rohkesti looaladel Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Külmakindel tavalistel talvedel. Suurem külm kahjustab viimaste aastate võrseid. Paljundatakse peamiselt seemnetest
annaabi.ee 
