O maksa Twist on sündinud parandusmaja aastal 1830 Inglismaal. Tema ema, kelle nimi ei tea keegi, leitakse tänavalt ja sureb vahetult pärast Oliver sündi. Oliver kulutab esimese üheksa aastat oma elust halvasti kulgema koju noorte orbude ja seejärel viiakse üle parandusmaja täiskasvanutele. Pärast teiste poiste riiukukk Oliver arvesse nõuavad rohkem Kübar lõpus jahu, hr kimalased, vald Pedelli, pakub välja viis naela igaüks, kes võtab poisi eemale parandusmaja. Oliver kitsalt põgenemine on õpipoiss loomalik korstnapühkija ja lõpuks õpipoiss kohaliku matusebüroo hr Sowerberry. Kui ettevõtjaks teised õpipoiss, Noa Claypole, teeb halvustavaid kommentaare Oliver ema, Oliver rünnakute teda ja kannab Sowerberrys "viha. Meeleheitel, Oliver põgeneb koidikul ja sõidab poole Londonis. Väljaspool London, Oliver, näljane ja kurnatud, vastab Jack Dawkins, poiss oma vanuse. Jack pakub talle peavarju Londoni maja oma heategija, Fagin
militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks
Vaestele töö kindlustamiseks loodi Inglismaal töömajade võrgustik. Kuigi sarnase funktsiooniga asutusi oli varemgi, peetakse esimeseks töömajaks klassikalises tähenduses 1631. aastal Abingdonis rajatut. Massiliseks muutus nende loomine pärast 1697. aastal Bristolis Bristol Corporation of the Poor asutatud töömaja edu. Seal ühendati vaeste majutamine ja hooldamine pisisulide ja kurjategijate jaoks mõeldud parandusmaja (House of Correction) ülesannetega. Paarikümne aasta jooksul järgis seda eeskuju 12 suurt linna. Leiti, et selline lahendus oleks hea kogu riigis ning 1723. aastal kohustati kõiki kogukondi rajama just selliseid töömaju. Anti isegi õigus keelduda abist neile, kes ei soovinud töömajadesse minna. 18. sajandi lõpus tehti humanistlikest kaalutlustest lähtudes selles järeleandmisi ning avahoolduse osakaal kasvas. Töömajad muutusid vaestemajadeks, kuhu tööjõulisi inimesi ei saadetud
üleriigilist lokaalselt kogutavat kohustuslikku maksu abistamaks vaeseid – Poor rate. Summad olid suured, u 400 000 naela, mis jagati ümber vaestele. 17.sajandi alguses sai 70 % elanikkonnast toetusena abi (abi anti ka natuuras). 20 % võis olla isegi neid, kes seda abi vajasid vaid mingil aastal, kui oli raskem aeg. Vaesteabi 1795. a nn Speenhamland süsteem, 1834. a uus Poor Law parandusseadus ja töömajad (workhouse). Parandusmaja (house of correction), nt Londoni Bridewell (1555). Vaesteabi raha suurus kasvas eriti 1795 Speenhamlandi süsteemiga – võeti vastu seadus, millega kõikidele vaestele tuli garanteerida miinimumpalk. Põhjustas suurt protesti. Suurendas summat. 1818 oli summa vaestele juba 8 mln. Uus vaeseseadus 1834 – Poor law parandusseadus. Vajadus, kuna inimesed ei viitsinudki enam tööle minna. Kehtestati kord, kus vaestetoetust võisid saada ainult need, kes ei suutnud mitte kuidagi tööd teha
Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik. Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana. Uus Nuhtlusseadustik oli aluseks Eesti I Kriminaalseadustiku loomiseks. Olemas olid: surmanuhtlus, sunnitöö (4-15aastat), asumisele saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis samuti EV-i ajal. 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu 3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline haridus
Teatavasti jõudis C. Lombroso tuntuim kriitik C. Goring oma uuringus järeldusele, et kurjategijaid ja seaduskuulekaid indiviide ei erista mitte füüsilised stigmad, vaid et hoopis nende kahe grupi intelligentsuse tase on erinev.Üks esimesi sellealaseid uuringuid pärineb juba nimetatud H. Goddardilt, kes oli Binet testide tõlkija ja väsimatu populariseerija Ameerikas. 1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu
annaabi.ee 
