Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5
4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k Valem 1: S Rs – Survetugevus [N/mm2] F – Purustatav jõud [N] S- Survepind [mm2] k – paranduskoefitsient [0,95] 3.4 Kivistunud betooni tiheduse määramine. Betooni tiheduse määramiseks kaalutakse proovikehad vees ja õhus. Tiheduse arvutamiseks kasutatakse valemit 2. mõ Valem 2: ρ= ∗ρ mõ −mv v
neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (kahekomponentne süsteem). 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik Ained: 0.1M HCl, 0.075M Na2CO3, dest. vesi, indikaatorid – ff ja mp. Valmistada järgnevad lahused ja mõõta jooksvalt nende neeldumisspektrid kasutades spektrofotomeetrit: 1. Na2CO3; 2. Na2CO3 + 1 tilk indikaatorit (ff); 3. Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl lahusega; 4
kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/mm2·s kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 (vastavalt 14 ja 28 päeva vanuses) täpsusega 0,1 N/mm². Kuna betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm, ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsienti (antud juhul 0,95). Betooni survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse. 6 Betooniõpetus EPM 0030 5. Töö tulemuste vormistamine 5.1. Betooni koostise arvutuse lähteandmed Betoonisegu konsistentsiklass .............. Betooni klass C…/… Betooni survetugevuse standardhälve σ………..N/mm2
Neeldumisspektri kuju muutus sõltub uuritavast ainest ning selle värvuse intensiivsusest. Neeldumismaksimum i järgi saab kindlaks teha absorbeerinud värvi. Lahuse värvile vastav vastandvärvus neeldub. Kiirgused, mis läbisid lahuse, ei neeldunud. II osa Kvanitatiivne analüüs Eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontrolllahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit ning paranduskoefitsienti. 3. Lamberti Bugeri Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivse analüüsi jaoks. Lahused: Dest. vesi, 6,25 mM KmnO4, 12 mM K2Cr2O7, segu ehk kontrolllahus. Töö käik: 1. Valmistakse viis KMnO4 standardlahust kalibreerimise jaoks. Pipeteeritakse 2.0, 3.5, 5.0; 7.0 ja 9.0 mL 100 mL mõõtkolbidesse, täidetakse kriipsuni dest. veega ja loksutatakse. 2. Valmistatakse viis K2Cr2O7 standardlahust kalibreerimise jaoks.
24. Kuidas liigitatakse bensiine kasutusalade järgi? mootoribensiinid, aviobensiinid, lahustibensiinid 25. Nimetage kõrgoktaanilisi bensiini koostisosi (oksügenaate), mis asendavad Pb ühendeid oktaaniarvu tõstjana. metanool, etanool, propaanid, eetrid 26. Esitage valem kütuste aditiivseks segamiseks. Nimetage juhud, mis ei allu sellele reeglile. (aururõhk bensiini ja alkoholi segudes); (Leekpunkt ja kinemaatiline viskoossus naftasaaduste aditiivsel kokkusegamisel vajavad paranduskoefitsienti). 27. Mis mootorite kütusteks on mõeldud bensiinid, millistele diislikütused? sädesüüde, survesüüde 28. Miks on bensiinile ja diislikütusele esitatud erinevad kvaliteedinõuded? nad on kasutusel erinevate tööpõhimõtetega mootorites. 29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32
van`t Hoffi valemisse paranduskoefitsient i, mis arvutati iga aine jaoks eraldi ning valem omandas kuju: = iCRT ning i, mida nimetati isotooniliseks koefitsiendiks leiti suhtest i = (' :) = (t'keem:tkeem)= (t'külm:tkülm) 243 Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Arrhenius näitas, et mõõtes lahuse elektrijuhtivust, saab arvutada tema osmootset rõhku ja järelikult ka paranduskoefitsienti i. Arrheniuse järgi on elektrolüütide ülemäära kõrge osmootse rõhu põhjuseks elektrolüütide molekulide dissotsiaoon elektrolüütide molekulid lagunevad vees lahustumisel suuremal või väiksemal määral ioonideks, s.o. elektriliselt laetud osakesteks nii positiivseteks, kui ka negatiivselt laetud ioonideks, kusjuures nende kogulaengud on võrdsed. 244
või mitte; 5. Loenduri tüüp: info kõndija tuvastamise mehhanismi (infrapuna, surveplaadid jne…) ja seadme müüja kohta; 6. Paranduskoefitsient 0,5: juhul kui loendur asub tupikuga lõppeval rajal, mille puhul kõndijad on sunnitud sama koha kaudu sisenema ja väljuma, peab andmed tegeliku külastajate arvu saamiseks jagama kahega. Kui loendur asub ringikujulisel rajal või kui alale saab siseneda mitmest kohast, ei ole vaja seesugust paranduskoefitsienti kasutada. Kõnealusel väljal on toodud info, kas konkreetsest loendurist saadud andmed on vaja kahega jagada või mitte; 7. Muud korrelatsioonifaktorid: väljalt saab infot, kas konkreetsest loendurist saadud andmeid on vaja parandada mõne muu faktoriga kui 0,5; 8. Andmed kõigi külastuste kohta: väljalt saab infot, kas seade loendab kõik ala külastused või mitte, st kas alal on üks või rohkem sisenemiskohta; 9
annaabi.ee 
