...............................................................................12 3.12 Laenukulud........................................................................................................................12 3.13 Omahind............................................................................................................................13 3.14 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................13 3. 15 Paranduskoefitsent...........................................................................................................15 3.16 Hinnakiri (Parandatud omahinna alusel)...........................................................................16 Kokkuvõte.................................................................................................................................18 Allikad........................................................................................................................
kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 mördisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 mördisegus, [g]. 3.4 Mördi survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20±2oC.
3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5
Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2. Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4. Katse tulemused 4.1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l] Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r Vesi 200 1,6 4
s ¿ 12,5 siit rm1=1*12,5=12,5mm r t1 s ¿ 8,5 siit rt1=1*8,5=8,5mm II tõmme rm2 s ¿ 7,5 siit rm2=1*7,5=7,5mm rt 2 s ¿ 5 siit rt2=1*5=5mm Igal järgmisel tõmbel võib rm olla eelmisest 0,6...0,8 r m2 7,5 = = 0,6 sobib r m1 12,5 Templi raadius viimasel tõmbel rt2 peab vastama detaili siseraadiusega rt2=r=9mm Detaili tõmbejõud Tõmbejõud P1 (N) esimesel tõmbel P1= *dt1*s*Rm*k1= *156,8*1*420*1=206 893N ¿ 21,9t ,kus k1-paranduskoefitsent pöördkehade tõmbamisel, mis oleneb tõmbetegurist m1 ja materjali suhtelisest paksusest k2-paranduskoefitsent pöördkehade tõmbamisel, mis oleneb tõmbetegurist m2 ja materjali suhtelisest paksusest Rm=420MPa - tõmbetugevus, mis oleneb tõmmatavast materjalist Tõmbejõud P2 (N) teisel tõmbel P2= *d2*s*Rm*k2= *120*1*420*1,05=166 253N ¿ 16,6t Surveplaadid Kasutan surveplaati õhukeste lehtede tõmbamiselt I tõmbel leht on õhuke kui D-dt1 ¿ (32,4...39,6) 210-156,8 ¿ (32,4.
248-1 10 10 100 10703 105 101,7 10,17 248-2 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 10,5 248-3 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 Proovikehad 247-1, 247-2 ja 247-3 on kivinenud normaaltingimustel, proovikehad 248-1, 248-2 ja 248-3 on kivinenud -18C juures. Survetugevuse arvutamisel on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95 Kasutatud valemid: Valem 1: V= (m mvees) / v V - proovikeha ruumala [cm3] m -proofikeha mass õhus [g] mvees - proovikeha mass vees [g] vesi - vee tihedus [g/cm3 ] Valem 2: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm2] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm2] Töö järeldused Proovikehade keskmine tihedus oli 2375 kg/m3 , mis viitab tavalisele raskebetoonile (tihedus 1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1]
värv muutus oranzikaks. Katsetulemused: Katse 1 m(antud aine kaalutis)= 1,98 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 2,6 ml Katse 2 m(antud aine kaalutis)= 3,06 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 3,8 ml Arvutused 100 * V * K * 0,0029 * V 1 X = Keedusoola osamass(%) arvutatakse valemiga: m *V 2 , kus V- AgNO3 kulu K- AGNO3 lahuse tiitri paranduskoefitsent (1,00) 0,0029- 0,05N AgNO3 tiiter, väljendatud NaCl V1- tõmmise maht, mis valmistati kaalutisest (250ml) V2- tiitrimiseks võetud filtraadi maht (50ml) m- kaalutise mass 1. katse 100 * 2,6 * 1,0 * 0,0029 * 250 X1 = = 1,90% 1,98 * 50 2.katse 100 * 3,8 * 1,0 * 0,0029 * 250 X2 = = 1,80% 3,06 * 50 keskmine 1,90 +1,80 X (kesk ) = = 1,85%
........................................................................... 18 3.11 Stardikapital.................................................................................................................. 19 3.12 Muud kulud...................................................................................................................20 3.13 Omahind........................................................................................................................21 3.14 Paranduskoefitsent........................................................................................................ 21 4 Konkurentsi analüüs...............................................................................................................22 5 Kokkuvõte..............................................................................................................................23 6 Allikmaterjalid.................................................................................................
...............................................................................10 3.13 Laenukulud........................................................................................................................10 3.14 Omahind............................................................................................................................11 3.15 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................11 3. 16 Paranduskoefitsent...........................................................................................................12 Allikad.......................................................................................................................................15 Sissejuhatus Otsustasin teha äriplaani ilusalongi kohta.Ma olen kaua mõelnud, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin ja alati on mõtted läinud maniküüri, juuksuri või kosmeetiku peale.Ma olen
S rt ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rt1*s=9*1,5=13,5 mm Pilud: z=(1,3…1,5)*s=1,4*1,5=2,1 mm Templi ja matriitsi mõõtmed: Matriits - dm1=d1t= 187,6 mm Tempel - dt1= dm1-2*z=187,6-2*2,1=183,4 mm Detaili tõmbejõud: P1= π* d1t*s*Rm*k1= π*187,6*1,5*420*1=371298N = 37,1T [2:129] k1=1 [2:129] k1 – paranduskoefitsent mis oleneb tõmbekoefitsendist m1 Surveplaadi survejõud: D2−( d 1t +2∗r m1 ¿2 ]∗q Q1= π ¿ =0,785*[3352-(190,4+2*19,5)2]*2,5= 4 =119472N/mm2 =12 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr1=P1+Q1= 37,1+12= 49,1 T Eskiis: Sele 4.1
.........................................................................15 Tabel 11 Stardikapital.................................................................................16 Tabel 12 Muud kulud..................................................................................17 Laenukulud..............................................................................................18 Omahind..............................................................................................19-20 Paranduskoefitsent......................................................................................21 Konkurentsi analüüs...............................................................................22-23 Lõppsõna.................................................................................................24 2 Sissejuhatus
Pilud, tabel 31 [1] z1 = (1.3…1.5) * s = 1.4 * 1 = 1.4 mm Templi ja matriitsi mõõtmed [1:75] Matriits dm1 = d1t = 174.58 mm Tempel dt1= dm1 - 2 * z1 = 174.58 - 2 * 1.4 = 171.78 mm Detaili tõmbejõud [1:80] P1 = π * (d1t – s) * s * Rm * k1 = π * (174.58 - 1) * 1 * 330 * 0.82 = 147488,15 N = 15.04 t k1= 0.82 k1 – paranduskoefitsent, tabel 32 [1] Surveplaadi survejõud [1:78] 𝜋 𝑄1 = [𝐷 2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1 )2 ] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2 ] ∗ 2 = 79078.8𝑁 4 𝑡 = 8.06 𝑡 q = 2, tabel 34 [1] q – surveplaadi survepinge toorikule, MPa; Pressi tõmbejõud Ppr [1:80] Ppr1= P1 + Q1 = 15,04 + 8.06 = 23.1 t
-20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused Keskkond Katsek Mass Katsekeha Katsekeha Survepindala Tihedus[kg/m3] eha nr. [g] pikkus laius [cm] [cm2] [cm] Toatemper 135-1 2371,1 9,83 10 98,3 2412,1 atuur
kalendripäeva, siis on Tk = 500 tundi,20 kalendripäeva Tk = 330 tundi ja 15 kalendripäeva Tk = 350 tundi; k koefitsent mis arvestab kuivati tootlikuse muutumist sõltuvalt kuivatatava vilja jms. Liigist: nisu, odra ja kaera kuivatamisel on k = 1.0, rukki ja rapsiseemne kuivatamisel k =0,9 ja herne kuivatamisel k = 0,7, Koefitsendi k keskmine väärtus arvutatakse kas keskmise kaalutuna või odra järgi; k kuivati mahu paranduskoefitsent, mis näitab,mitu korda on kuivati kogumaht suurem kuivatuskambri (õhukanalitega) mahust.Firmade ANTTI ja ARSKA sahtkuivatites on keskmiselt k = 2.0; k -kuivatustemperatuuri paranduskoefitsent, Soome firmade kuivatites on sööda-ja toiduvilja kuivatamisel k =1.0 ,seemevilja ja õlleodra kuivatamisel k =0,7, ja herne kuivatamisel k =0,4. Punker-ja kastkuivatite puhul on k =1.0 nii sööda-,toidu-,kui ka seemnevilja kuivatamisel
Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4R r , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi Sisemusega (võib olla nii positiivne kui negatiivne suurus)
Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4Rr , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi Sisemusega (võib olla nii positiivne kui negatiivne suurus).
annaabi.ee 
