sisendite kokku ühendamisega. - Reversiivne nihkeregister – juhtsisend M määrab nihke suuna - Paralleellaadimisega nihkeregister – algväärtus kantakse nihkeregistrisse paralleelkoodis. Juhtimiseks kasutatakse täiendavat sisendit PL. Sama sünkrosignaaliga juhitakse nii nihet kui ka paralleelset sissekannet. Nihkeregistri üks rakendusi on info teisendamine paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Paralleelkujul edastamine toimub ühe taktiga, kuid igale bitile on vaja oma liini. Paralleelkujult 19 järjestikkujule teisendamisel kantakse info paralleellaadimisega nihkeregistrisse. Sealt nihutatakse info järjestikkujul bitthaaval välja. Järjestikkuju paralleelkuju – info nihutatakse järjestiksisendist bitthaaval nihkeregistrisse ja
väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter – muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele,
Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-ks lubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC muudab kahendkoodis signaali pidevalt analoogisignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pinge summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. ADC analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pilet 5 1
sünkrot. Paralleelandmeedastus. Selle korral on vaja 8 biti edastamiseks 8 liini ja ka nullinuvood, kuid aega kulub ainult 1 takt. Kasutatakse mõlemaid seadmeid sõlutvalt selles, millise seadmega andmeid vahetakse. Paraleelandmeedastuse korral on pikkades liinides võimalikud moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal. Järjestik on odavam ja selliseid probleeme ei teki. Tavaliselt toimub süsteemkomponentide sees andmeedastus ja töötlus paralleelkujul. See tähendab, et kui toimuks andmevahetus süsteemi komponentide vahel järjestikkujul tuleks teha järjestik-paralleel-teisendus ja vastuvõtja poole vastupidine teisendus. Teisendamiseks kasutatakse nihkeregistrit. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 1 muutub 0 või 0 muutub 1ks. Oluliselt aitab vigade tekkimist vältida see kui 1 ja 0 nivood on hästi eraldatud. Isegi siis tekib vigu. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi
signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaalanaloog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoogdigitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse
annaabi.ee 
