Eesmärk on valida sõnade ja lausete semantilise esituse vorm eesti keele lihtlausete jaoks; valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada semantiline leksikon nende valdkondade sõnadest; töötada välja semantiliste järeldusreeglite vorm ja konkreetsed järeldusreeglid valitud valdkondade jaoks. Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Eesti kirjakeele koondkorpus - Mitmekeelsed paralleelkorpused - Süntaktiliselt analüüsitud korpus - Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus - Dialoogikorpus - Kõnepuudega inimeste kõne erikorpus - Segmenteeritud sidusa kõne korpus - Kõnetehnoloogia andmebaasid - Aktsendikorpus Missuguste elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside arendamist näeb ette riiklik
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid *Kui tahta kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid *kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Pike http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Lee_Pike Tugitoolilaused Tuomas Huumo: Force dynamics, fictive dynamic... Näide: Katse: Laual ja laua peal. Olgugi et öeldakse, et on sünonüümsed, aga päris alati ei ole samad. Erineva koha suhted ja abstraktsemad suhted. Kus on vaas/tool? Katse tulemus: trajektoori ja orientiiri omavaheline suhe ning orientiiri tüüp mõutavad ütlemist
Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? · Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused) · Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid. · Kui tahta kirjeldada/uurimustes uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, küsitlused, sõnaraamatud, leksikonid. · Kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Lee Pike KORPUSED · Korpus = tekstikogu · Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polügunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
annaabi.ee 
