Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil
Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte „Mandragora“ on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem – niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. „Mandragora“ esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata
Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte ,,Mandragora" on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. ,,Mandragora" esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata
(Remarque’i teose paralleele tänapäeva „Läänerindel muutuseta“ ühiskonnaga põhjal tehtud samanimeline film) Kodutöö: Õpilased valmistuvad klassikirjandiks ning korrastavad lõplikult oma materjalid. Meeles tuleb pidada, et tuleb võrrelda „Läänerindel muutuseta“ sündmustikku ja toimunut ning kõrvutada seda/luua paralleeljooni kirjanik Ivar Soopani räägituga ning avada oma teadmisi ühe arutlsteema kaudu/abil. Asjad, mis tuleb meeles pidada: Koostan või otsin õpilastele slaidiesitluse kirjaniku (Remarque’i) ajastust ning otsin internetist „Läänerindel muutuseta“ treileri. Slaidiesitlus on kättesaadaval leheküljel http://www.english.illinois.edu/maps/ww1/photoessay.htm (viimati külastatud 19.04.2012). Sellel leheküljel on piltide abil kajastatud kõik I
projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas. Reljeefi ilmekamaks kujutamiseks profiilil valitakse vertikaalmõõtkava 10 korda suurem kui horisontaalmõõtkava. Pikiprofiili koostamiseks tõmmatakse paberile joon, mille pikkus vastab trassi mõõtkavalisele pikkusele, seda joont nimetatakse tinghorisondiks. Tinghorisondist allapoole tõmmatakse rida paralleeljooni, mis varustatakse tabeli peaga. Tabeli peas esitatakse põhimõtteliselt kaks andmete gruppi: projekteeritud andmed ja olemasolevad andmed. Projektandmeteks on projekteeritud kalded ja kõrgused, piketid, trassi sirged ja kõverad; olemasolevad andmed on olemasolevad kaugused ja kõrgused, trassi situatsioon. Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast ja sinna kantakse kõik pikiprofiili nivelleeritud punktid valitud horisontaalmõõtkavas ning nende asukoht tähistatakse vertikaaljoonega
Sealjuures tähistab Start multijoone algust, End aga lõppu. Lisaks saab soovi korral värvida multijoone sisemuse (piirkonna Fill abil, ka värvus on valitav) ning multijoone murdekohti 24 esile tõsta (märkeruuduga Display joints). Multijoone standardtüüpi STANDARD ei saa kustutada, modifitseerida ega ümber nimetada, küll aga saab tema baasil luua uusi tüüpe. Lisaks multijoonele saab ka käsuga TRACE joonestada paralleeljooni, kuid ainult kaks joont korraga. Samuti ei saa siin muuta joone parameetreid peale joontevahelise kauguse. Teatavaid kitsendusi on ka joonetüübi TRACE modifitseerimisel. Sujuvaid jooni (splaine), mis etteantud punkte läbivad etteantud tolerantsiga, saab joo- nestada käsuga SPLINE. Käsureale ilmub viip Specify first point or [Object]: Valik Object (sisestada täht O) lubab muuta splainiks polüjoone, mida on käsu PEDIT valiku Spline abil redigeeritud
annaabi.ee 
