Taevakehade kauguse määramine 16.02.2013 Koostas: Laura Tähemaa Ainus otsene tee määrata taevakehade kaugust on parallaktiline (astronoomiline) meetod. Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K
Kauguse ühikud mõõtmiseks Päikesesüsteemis ja tähtede vahel. Parallaks. Tähtedevahelistest kaugustest kujutluse saamiseks kasutatakse võrdlust, nagu paikneksid herneterad üksteisest 60 kilomeetri kaugusel, st kaugused on väga suured. Isegi astronoomilised ühikud on liiga väikesed (1 aü=150 miljonit km). Ühikutena kasutakse valgusaastat (1 va või rahvusvaheline lühend 1 ly), so vahemaa, mille läbib valgus 1 aastaga, ja parsekit (parallaks+sekund; 1 va=0,3066 pc=63239 aü). Parallaktiline nihe on mingi objekti näilik nihe kaugemate objektide taustal, kui vaatleja nihkub kaheteistkümne tunni jooksul Maa pöörlemise tõttu diameetri ühest otsast teise. Kaugemate objektide puhul kasutatakse aastaparallaksi, mis tuleneb Maa liikumisest poole aasta jooksul orbiidi läbimõõdu võrra ehk 300 miljoni km võrra. Objekti kaugus on 1 parsek siis, kui sellelt objektilt vaadatuna paistab Maa orbiidi läbimõõt (aastaparallaks) ühe kaaresekundilise nurga all (1'')
lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Teleskoobi kinnitusviisi järgi jagunevad monteeringud: Saksa monteering - teleskoobi polaartelg toetub alussambale ning kannab sellega ristuvat käändetelge, mille ühes otsas on teleskoop, teises aga viimast tasakaalustav raskus.
Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud: Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Fookused: Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega
ebatäpsusest jm tingitud vead. Süstemaatilisi vigu avastada ja nende mõju vähendada on võimalik korrates samu mõõtmisi teiste riistade või meetoditega. Juhuslikud vead mõjutavad mõõtmistulemust tema tõenäoseimast väärtusest mõlemale poole. Kord nad suurendavad mõõtmistulemust, kord vähendavad. Suure hulga kordusmõõtmiste puhul võrdub nende algebraline summa nulliga. Järelikult saab juhuslike vigade mõju vähendada rohkete kordus- mõõtmistega. Parallaktiline viga tekib kui mõõdetav objekt ei ole vahetus kokkupuutes mõõtevahendiga, vaid ta projekteeritakse silmaga mõõtevahendi skaalale. Sel juhul oleneb lugemi suurus silma asendist. Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm
Kui aga vaadelda taevakeha koordinaate niiöelda "puhtal kujul", siis näeme, et kolmnurka ei moodustu ega saa ka midagi lahendada. Sfäärilise kolmnurga tekkeks peame kasutusele võtma koordinaatide h, ja täiendid 90 kraadini, mis meid ka rahuldab, kuna kõik koordinaadid on tekkinud kolmnurgas esindatud. Selle kolmnurga tippudeks on niisiis taevakeha, seniit ja poolus ning külgedeks 90° h, 90° ja 90° ; nurkadeks asimuut seniidi juures, tunninurk pooluse juures ja parallaktiline nurk q taevakeha juures. Polaarkolmnurk - navigational triangle Z 90° - A Q t Z 90° 90° - h PN A - La
annaabi.ee 
