arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle. Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib. Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku, majanduse või ühiskondliku turvalisuse huvides. 7. Millisteks paikadeks jaguneb meie ühiskondlik ruum ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Mis neid iseloomustab?
või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele." Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Paragrahv 10 on põhiõiguste arenguklausel. Selle peamine funktsioon on näidata, et põhiõigused ei ole midagi tardunut ja suletut, vaid arenevad ja avatud. Paragrahvil on kahesugune funktsioon. Esiteks sisaldab § 10 argumenti isikute põhiõigusliku kaitse laiendamise kasuks põhiõiguste arenguklauslit. Teiseks sisaldab § 10 küll mitte täielikku, kuid siiski mitut olulist printsiipi loetlevat aluspõhimõtete kataloogi. Aluspõhimõtete loetelusid on õiguskirjanduses üritatud anda mitmeid. Robert Alexy pakutud seitse põhiprintsiipi: inimväärikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), võrdsus (§ 12, lg 1), õigusriik (§10),
eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus käesoleva seadustiku § 64 järgi. 38 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 106. 39 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 106. 40 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 106. 18 Kõnealusel paragrahvil on oluline seos KarS'i § 64, kuna ta moodustab täieliku õigusnormi üksnes koos viidatud paragrahviga. 8. 3 Kitsendavad õigusnormid Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.41 Näide KarS'ist: § 2. Karistamise alus (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest,
soovitav eelnõu § 14 POHIOIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Oiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus 1. Paragrahvi 14 eelkäijaks tuleb pidada J. Adamsi toogrupi eelnõu § 8 lg 1 teist lauset ja lg 2 (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1170). Assamblee too lõppfaasis lisati sätte teksti seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrvale kohalikud omavalitsused. Paragrahvil 14 on kolm olulist tähendust: Kõigepealt määrab ta sõnaselgelt kindlaks põhi- õigussuhte kohustatud poole, põhiõiguste adressaadid. Termin "tagamine" ulatub aga kaugema- le. Paragrahv sisaldab seetõttu puhtast põhiõiguste järgimise kohustusest kaugemale ulatuvat põhiõiguste tagamise kohustust, sätestades sel viisil üldise põhiõiguse korraldusele ja menet- lusele. Kolmandaks sätestab § 14 võimude funktsionaalse lahususe
annaabi.ee 
