ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti). Kui ta on valituse juht, ühendab at nii kollegiaalse kui ainuisikulise täidesaatva võimu. Riigipea pädevus: dekreetseadusi andev; esitada valitsuse juht ja liikmed, kõrgeim kohus; juhtida riiki erakorralise ja sõja olukorras; sõlmida ja parafeerida ex officio rahvusvahelisi leppeid; spetsiifiliste haldustoimingute teostamine; arumuandmise õigus; juhtida riigikaitset, kuulutada sõja- või erakorraline seisukord; kuulutada välja seadusi; saata parlament laiali, kuulutada välja erakorralised valimised. Täidesaatev riigivõim Vajalik parlamendi poliitiline usaldus. Valitsuste liigitus koosseisu alusel: 1) ametnike valitsus: koosneb keskametkondade juhtidest, kindla ametiajaga, parlamendi poolt nimetatud (Sveits);
parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav. Pädevus: 1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda dekreetseadusi; 2) Esitada valitsuse juht ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima kohtu juht parlamendile kinnitamiseks; 3) Juhtida riiki erakorralises ja sõjaseisukorras; 4) Esindada riiki rahvusvaheliselt 5) Sülmida ja parafeerida rahvusvahelisis lepinguid ex officio; 6) Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid; 7) Anda armu süüdimõistetuile; 8) Juhtida riigikaitset 9) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutse ja suspensiivse veto õigust; 10) Teatud tingimustel õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja selle ennetähtaegsed valimised. Absoluutne veto – Absoluutse vetoõiguse puhul võetakse küsimus millele veto pandud päevakorrast lõplikult maha.
tööst parlamendis. Ei saa olla üheaegselt parlamendi ja valitsuse liige. Koosnevad teatud aparaatidest. 80. Riigipea. Riigipea: Võib olla monarh või president. Riigipea pädevus on esitada valitsuse juht ja liikmed, see on parlamendile kinnitamiseks, teatud juhtudel ka kõrgema kohtu koosseis, kui PS seda näeb ette. Ka siis kui erakorraline sõjaseisukord, peab president tegutsema operatiivselt. Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, st sõlmida ja parafeerida (paneb oma nimetähed) kokkuleppeid. Selleks ei pea olema erivolitust presidendil. See, et ta on president, sellepärast polegi vaja mingeid erivolitusi. Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid, nt ameti ja auastmete andmine, teiste riikide diplomaatide volikirjade vastuvõtmine, anda armu süüdimõistetule. Presidendil on ka PS ettenähtud õigus juhtida riigikaitset ja kriitilistes situatsioonides kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või siis eriolukord.
PÄDEVUS Riigipea pädevuses on reeglina: 1) teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni > dekreetseadusi andev > dekreetseadusi mitteandev 2)esitada valitsuse juhi ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima kohtu koosseis kinnitamiseks parlamendile 3) tegutseda operatiivselt ja juhtida ainuisikuliselt riiki erakorralise ja sõjaseisukorra oludes, kui parlamendi ja/või valitsuse tegevus takistatud; esindada riiki rahvusvahelisel areenil, sõlmida ja parafeerida ex officio korras rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid erivolituseta 59 5) teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid (ametnike, sh diplomaatide määramine, teiste riikide diplomaatidelt volikirjade vastuvõtmine; ameti- ja auastmete andmine) 6) anda armu süüdimõistetuile, eriti surmanuhtluse korral 7) juhtida riigikaitset (see ei tähenda vägede juhtimist lahingus!), kuulutada välja sõjaseisukord
annaabi.ee 
