universumi gravitatsioonilist mõju maale, kuna see mõju põhineb puhtalt punktil, mille me ise valime. (Kasak 1998) Küll aga kasutades üldrelatiivsusteooriat, mis annab meile lahenduse sellele paradoksile, ei tekigi määramatust. (Universum 2016) Kokkuvõte Kui niimoodi jälgida, kohtamegi me ka oma igapäevaelus paradokse, millest osad on juba lahendatud, kuid osad on veel ka lahendamata. Ka eelnevalt väljatoodud paradoksidel on juba omad lahendused olemas. Paradoksidele lahendused leiamegi me tuues teooriani ka veidi raskendatud uuendused, sest paradoksid tekivad süsteemi lihtsusest. Paradoks on täpselt nagu antud käskude vastuolu mõnes programmis või algoritmis. Tuleme tagasi ka meie sissejuhatuses püstitatud paradoksi juurde. Kujutada suhte kvaliteeti kahe oletatava väärtuse põhjal on praktiliselt võimatu, sest suhte kvaliteet jääks iseennast pidevalt võimendama, kuna nagu ma ennist mainisin, on mõlemad muutujad, millest suhte
teadused on tänapäevaks sedavõrd kaugele arenenud, et niisama näpust imedes ja põlve otsas midagi tehes pole võimalik neid vähimalgi määral edendada, rääkimata juba revolutsiooniliste avastuste tegemisest. Püsiteemaks füüsika alal on näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika "ümberlükkamine", uute kõikeseletavate maailma ehituse teooriate väljapakkumine jms. Parimal juhul komistavad need "ümberlükkamised" tuntud ja juba aastakümneid tagasi lahendatud peenetele paradoksidele. Enamikul juhtudel on aga tegemist puudulikult haritud huvilise abitu jõukatsumisega teooriate kallal, mille taga on pikki aastaid süvaõppimist nõudev matemaatiline aparaat ning tohutu hulk katseandmeid (Saari 2008, lk 2228-2229). 1.4.5 Ääreteadus Eristada võib veel ääreteadust (fringe science). Selline eestikeelne tõlkevaste annab hästi edasi selle liigi iseloomu: siia klassifitseerub kõik see, mis asub eelmisi libateaduse liike
renessanssi selle puhtal kujul oli ühe sajandi vältel renessansi kriisi. Shakespeare'i edasist loomingut saab iseloomustada sõnaga Barokk. Tema barokiajastu algab 1600. aastal. Kõik see, mis rõhutas maailma ebakindlust, iseloomustas ka barokki. Nt inimese identiteedi kaotust inimene ei tea kunagi kes ta on, kahemõttelised olukorrad. Kui renessanssi huvitasid selged kategooriad, siis barokk keskendub ummikutele ja olemuse paradoksidele. · 1601 1603. aastatel kirjutab Troilus ja Trecida ja Lõpp hea, kõik hea. · 1604. aastal Mõõt mõõdu vastu ja Othello. · 1605. aastal Kuningas Lear ja Macbeth. Uue sajandi esimesed 5 aastat on tema tippaeg. Elisabeth määras Jamesi vabatahtlikult uueks monarhiks, rahulik võimuvahetus kergendus rahvale. James soosis Shakespeare'i truppi, võttis nad isikliku eeskoste alla ja nimetas nad kuninga omandiks, James'il olid erilised privileegid
suudeta äratada. Jätkates teed, on lapsed siiski väsinud. Kristlanna saab surmasõnumi ja ta pääseb Taevariiki. 16) 17. saj luule. Renessansi ja baroki vahele on raske ajalist piiri tõmmata. Üheaegselt levis nii renessanssi kui barokki. J. Donne on inglise luuletaja. Donne sündis rauakaupmehe perre. Ta on andekaim tolle aja metafüüsiliste luuletajate seas. Talle on iseloomulikud rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahendid olid paradoksidele ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L