KAS FILOSOOFIA SÜNDIS MÜÜDIST? Kaasajal on filosoofia geneesi (areng) üks keskseid küsimusi, kas filosoofia on välja kasvanud mütoloogiast, st filosoofia oleks vaadeldav lihtsalt uue etapina kreeklaste religioossete ideede arengus, või on filosoofia sündinud juba n-ö teaduslikust tunnetusest (tegelikkuse peegeldumine inimteadvuses). Ühelt poolt võib nõustuda, et esimesed filosoofid andsid traditsioonilistele mõistetele ja väärtustele sageli paradoksaalseid tähendusi ja lõid uusi, mis ei tähenda aga veel, et nende süsteemid oleksid olnud vabad mütoloogilistest elementidest ja kujutelmadest ning meetodid oleksid teaduslikud tänapäevases mõttes (esimeste filosoofide novaatorlikud e uuenduslikud ideed võisid lihtsalt oma ajast ettejõudmise ehk kiire arengu tõttu tunduda võõrad ja vastandlikud, fundamentaalset murrangut maailmatunnetuses ei pruukinud toimuda).
György Ligeti etüüd ,,Vertige" kui näide kuulmisparadoksi kasutamisest kompositsioonitehnilise võttena heliloomingus. Nägemisillusioonile leidub ekvivalent kuulmisillusioonina. Rubini vaas-valgel taustal 2 profiili-mustal taustal valge vaas; kahe-ja kolmeharuline asi.Maurits Cornelis Escher - 20.saj hollandi graafik, kes loomingus teadlikult rakendas illusoorseid pilte. (võimatud pildid-impossible objects) Penrose'i trepp. Muus analoog Roger Shepardil. Pitch judgement - inimese kuulmise paradoksaalseid omadusi on see, et me ei pööra ülemhelidele tähelepanu, suudame omastada kindla kõrguse helile, kuigi ülemhelisid on väga palju. Kuulmisparadoksi teket selgitab tämber, helitugevuse faktor-osaheli tugevus rea laskudes tugevneb ja lõpus hääbub. (ehk siis osahelide tugevus petab ära) Tähelepanu on oluline, sest illusioon! Jean- Claude Risset, Roger Shepard LIGETI 9.etüüd "Vertige" (pr k peapööritus)-kasutanud lõpmatu laskuva helirea paradoksi.
mõned tudengid, kes ei valda loogikat, ei sure kunagi. Kõik arutluse sammud tunduvad esmapilgul korras olevat. Ometigi on eeldus tõene ja tuletis on enam kui kahtlane, suisa väär. Vähegi uudishimulik lugeja võiks siinkohal peatuda ning püüda iseseisvalt kindlaks teha, kus on viga. (PAUSIKOHT ) Loodetavasti leidis lugeja vea üles või loobus otsimisest. Teisel juhul võiks anda veel ühe soovituse, mis töötab väga sageli siis, kui esitatakse paradoksaalseid tõestusi. Tuleks püüda tabada, millise sammuga muutub tõesena püsiv vahetuletis vääraks. Vahetulemused 1. 5. on kindlasti tõesed, vahetulemused 7.9. on kindlasti väärad. Seega peab midagi juhtuma 6. või 7. sammuga. Võib olla on asi selles, et ei tohi teha järeldust, kui eeldus on väär? Järeldamine tagab üksnes tõesest eeldusest tõese järelduse saamise ning väära eelduse puhul võib saada mistahes tõeväärtusega järelduse
mõned tudengid, kes ei valda loogikat, ei sure kunagi. Kõik arutluse sammud tunduvad esmapilgul korras olevat. Ometigi on eeldus tõene ja tuletis on enam kui kahtlane, suisa väär. Vähegi uudishimulik lugeja võiks siinkohal peatuda ning püüda iseseisvalt kindlaks teha, kus on viga. (PAUSIKOHT ☺) Loodetavasti leidis lugeja vea üles või loobus otsimisest. Teisel juhul võiks anda veel ühe soovituse, mis töötab väga sageli siis, kui esitatakse paradoksaalseid tõestusi. Tuleks püüda tabada, millise sammuga muutub tõesena püsiv vahetuletis vääraks. Vahetulemused 1.‒ 5. on kindlasti tõesed, vahetulemused 7.‒9. on kindlasti väärad. Seega peab midagi juhtuma 6. või 7. sammuga. Võib olla on asi selles, et ei tohi teha järeldust, kui eeldus on väär? Järeldamine tagab üksnes tõesest eeldusest tõese järelduse saamise ning väära eelduse puhul võib saada mistahes tõeväärtusega järelduse
annaabi.ee 
