Lisaks sellele ehitasid siinsed elanikud ka observatooriume. Saavutuste suur hulk pani juba raamatu esimestel lehekülgedel imestama ja tekitas skeptilisust, kas tõesti on need asjad siin kandis tekkinud. Minule meeldib isiklikult see, et ta sunnib inimesi vaatama asju teise nurga alt, mitte sellisena, nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte. Siiski meenutab Mõistatuslik Muinas- Eesti vägisi neid kirjutisi, kus räägitakse, et UFOd on seotud inimkonna tekkega. Esimesel Eesti Vabariigi ajal oleks selle raamatu
nendeta ei saa uurimustööd teha, küll aga on Kuhn välja toonud selle, et paradigmad võiksid määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased lähtuvad teooriatest, reeglid ilmnevad alles praktiseerimise käigus, kui teooriad on omaks võetud. Ja ainult teooriatest lähtuda saab täpselt nii kaua kuni antud teadlaskogukond aktsepteerib juba saavutatud probleemilahendusi. Seega, niikaua kuni teadlased on üksmeelel ning paradigmades pole põhjust kahelda, ei ole reeglid tähtsad, kuid kui paradigmade suhtes ollakse ebakindlad, on reeglite funktsioon oluline. Ja siinkohal peab Kuhn õigeks just reeglite asendamist paradigmadega, sest reeglid on ühesed väga laiale teadlasrühmale, kuid paradigmad ei pruugi seda olla. See tähendab, et reeglite kaudu saaks palju objektiivsema ülevaate uuritavast nähtusest. Näiteks nagu (lk 74) väljatoodud keemiku ja füüsiku näide, kus vastati sama asja
Normaalteadlase teadmistest suur osa vaikib (vaikiv teadmine, tacit knowledge). Siis peab seletama paradigmat täpsemalt kui uus alternatiiv esile ilmub ja kaitsma peab hakkama. 3.Kriis ja revolutsioon (139-144). Paradigmas olemine on turvaline. Paradigma annab teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul saab kindel olla, et lahendused on asjakohased. Võib esineda siiski kriise. Kui paradigma raames esineb lahendamata mõistatusi, siis see ei tähenda veel kriisi. Paradigmades on alati raskusi. Kui anomaaliad hakkavad õõnestama paradigma usaldust, siis on probleem suureb. Anomaaliat peetakse eriti tõsiseks siis, kui ta asub lõhkuma paradigma põhialuseid ja samas peab kindlalt vastu normaalteadlaskonna katsetele teda kõrvaldada. Anomaalias on ka siis tõsised, kui need on tähtsad mingitel tungivatel sotsiaalsetel põhjustel. Lisaks anomaalia tõsidus sõltub veel ajast kui kaua ta kõrvaldamispüüetele vastu peab (140).
2.Vastuse aeg – stiimuli esitusest vastuse andmiseni 3.Fiksatsioonide hulk – fiksatsioonide sagedus perioodi jooksul 4.Fiksatsioonide kestus – kahe sakaadi vaheline periood 5.Vaikne silm – sihtmärgile fikseerimise ja motoorse vastuse alustamise vaheline periood Sõltuvad muutujad: 1. Vihjete kasutamise efektiivsus Ex vs NEx 2. Ekspertsuse aluseks olevad visuaalse otsingu strateegiad 3. Ekspertsuse variatiivsus erinevates paradigmades Mida eksperdid algajatest paremini teevad? 15 Omavad protseduurilist teadmist Omavad deklaratiivset teadmist Ekstrapoleerivad keskkonnast olulist informatsiooni Töötlevad informatsiooni Ennetavad sündmusi Ennustavad tulevikku Teevad otsuseid Suunavad tähelepanu
Eri liiki kogukonnad on olemuslikult erinevad, kuid eri liiki kogukondade paradigmad on olemuslikult sarnased. Territoriaalset kogukonda juhivad ja/või suunavad paradigmad nii otseste eeskujude kui ka eraldi reeglite kaudu, kutsudes kogukonnas esile muutusi. Eelnenud diskussiooni käsitlusest saab territoriaalse kogukonna kontekstis kokkuvõtvalt järeldada, et territoriaalne kogukond ei ole traditsiooniline organisatsioon, vaid protsess, mida juhivad ja mõjutavad muudatused paradigmades. Alljärgnevalt mõned selgitused Slaid 16 joonise juurde: kui liikuda joonise kohaselt protsessi algusest (ringi alumises keskosas) päripäeva ja hinnates paradigmaga seonduvaid staadiume, siis esmalt tuleb rõhutada iga alguse puhul teatud kohanemise staadiumi, mille tulemusena tekib pre8 ehk eelolek. Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc9 staadiumisse ehk tavaolekusse. On võimalikud
annaabi.ee 
