Selle süsteemi osad on vähemalt kaudselt üksteisega seotud, süsteemi struktuuri seisukohast olulisimad on aga osadevahelised vastandused e. opositsioonid, mitte niivõrd see, mida need osad endast praktikas kujutavad. subjekt e. alus sufiks e. järel- e lõppliide- käib tüve järgi sõltuvus- teatavasuunaline seotus. Lause juhtivaks liikmeks võib tunnistada verbi, mille omadustest sõltub ju kogu lause ülesehitus sõnasemantika- uurib põhiliselt paradigmaatilisi tähendussuhteid e. keelelise mõistesüsteemi ehitust sõne- iga üksik tekstis esinev sõnavorm sõsarkeeled- üheealised tütarkeeled sünkroonne käsitlus- puhtkaasaegne käsitlus sünonüüm- samatähenduselised, erineva väljendusvormiga sõnad süntagma- ühe tasandi elementide järjend süntagmaatilised suhted e. seostamissuhted süntaks e. lauseõpetus süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus- selle ülesandeks oli kujutada lause tähendust.
Semantiline võrgustik Sõnade põhitähendusi seovad kollokatsioonid ja paradigmaatilised leksikaalsed suhted (homonüümia, antonüümia, sünonüümia, polüseemia). Tähendussuhteid on F. Karlsson kirjeldanud hierarhiana ehk kahevalentsete predikaatidena, mis ühendavad kaks võrgustiku sõlme üksteisega (nt joonisel HÜPO, tähendab, et a on b hüponüüm, ATRI a on b atribuut). - Tähendusvõrgustikul on mitu n-ö sisse- ja väljapääsu. - paradigmaatilisi suhteid välj. predikaadid joonisel: HÜPO nüüm, HÜPEROnüüm, ATRIbuut, PARTonüümia, SÜNOnüümia, FUNktsioon, TOIMing, INStants e liigi esindaja, PROTOtüüp, Kolllokatsioon. Semantiline võrgustik II Kirjeldab nii tähendussüsteemi kui ka inimeste argiteadmisi. St et peale selle, et teame, et autol on hind, teame me tavaliselt seda, kuidas see on muutunud jne jne. Kui inimene hakkab rääkima, millestki, mis selles
vastupidi. Võimalus väljendada ühte ja sama mõtet erinevalt ongi kinnituseks, et keelendi tähendus ja mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes
arv metsamaa-aedasid (woodland garden), kus kasutati eriti rohkesti rododendroneid, asaleasid, magnooliaid. Metsamaa-aedasid saab klassifitseerida: - pitoresksed, kui neil on maaliline kompositsioon; - gardenesque, kui nad rõhutavad eksootilisi taimi ning on kujundatud nõnda, et iga taime individuaalsus on esile toodud. Need stiilid esindavad kahte suurt entusiasmi ja kahte selget kavatsust, kuid nad kattuvad osaliselt ning kummagi stiili juures pole paradigmaatilisi näiteid tuua. Selle põhjuseks on osalt ka see, et nende stiilide peamised propageerijad (Uvedale Price ja J. C. Loudon) on kuulsad eelkõige oma raamatute, mitte kujunduste järgi. Loudon avaldas 1836. a raamatu "The Suburban Garden and Villa Companion", mille ta illustreeris aiadetailide ja -plaanidega, lisades sinna juurde nende kirjeldusi. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 143
annaabi.ee 
