kujunemiseks, riigi totaalsust pidas ta halbuselt teiseks, kuna riigi totaalsus võtvat tema arvates inimeselt vabaduse arendada isiksust omaenese sisemise seaduse järgi. Seega viitab Kalergi seadustele, mis on inimese jaoks tunnetuslikud ja, mida ei ole positiivse õigusena kirja pandud. Käsitledes ükskõik millist inimõigustega seonduvat küsimust, tundub möödapääsmatu, et vastus on suures osas ette määratud tulenevalt käsitlust läbi viiva subjekti paradigmaatilisest lähenemisest inimõigustele. Coudenhove leidis, et vabaduse revolutsioon toimus Prantsusmaal ja võrdsuse revolutsioon Venemaal. Vendluse revolutsiooni lipulaevadeks pidas ta Suurbritanniat. Vaba indiviidi kindlal alusel seisid tema meelest britid, Ameerika Ühendriigid ja veits ning viimased olid ühtlasi ka parimad totaalse inimese idee teostajad vastukaaluks totaalsetele riigile, mis valitsesid tollel ajal Venemaal ja Saksamaal. Kes siis valitseda suudab
et äkki see on ka kõik kokku luuletatud.Näiteks peab Remmel Eesti Päevalehe artiklis astronoomiat müstikaks, millega euroopalikteadus ei tegele, kuigi selle lahti seletamisega peaks tegelema. Ta on vastu teadlastekalduvusele pidada Põhja-Euraasiat vaimselt mahajäänud arheoloogiliseks kolkaks ningotsida euroopaliku tsivilisatsiooni lätteid hoopis Lähis-Idast ning Põhja-Aafrikast(Egiptusest). Sellele lisaks märgib ta veel, et sellest paradigmaatilisest igiliikurist on isegiväga tugeva faktide surve puhul raske välja tulla. Oma raamatu tuvustuseski mainib ta, etraamat on mõeldud ka ajupesuga eriteadlstele.Raamatut lugedes jäi mulje, et autor ellimineerib igasusguse vastasseisu ja vaidlemise. Ta eilase sellest ennast häirida, kui ollakse ta väidete vastu. Maie Remmel ütleb ka raamatualguses, et ta küll võtab teadmiseks vastasleeri arvamustesurve, kuid loobub sõnasõdadest jahoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest
Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust
Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud ka kontseptiga): Süntakmaatilised seosed (rääkis millest?, tulistas millest? Jne) nende süntaktmaatiliste seoste puhul on vaja teha vali lähtuvalt paradigmaatilisest seostest. Derivatsiooniseosed sama liide, aga eri tüõved: laevNik , metsNIk, aedNik), liitsõnad: kas see põhisõna või lained sõna on sama(küügiriiul, nuga, nurk jne või riidekapp, kõõgikapp, jne) Meie õlesanne on mõista mis tunnuste alusel seostatakse, eristatakse jnejne. SÕNATÄHENDUSE ASPEKTID Vt slaidi KEELEÜKSUSE INDIVIDUAALNE JA ISIKULINE TÄHENDUS Teadmised võivad kahel in. olla sama kuid isikluline tähendus erineb, sest ühele meeldib ja teisele mitte