sajandi realismi jäljendavat kunsti. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegellikust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Kuigi sotsialistliku realismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, sest võimud vajasid just idealiseeritud pilte ja kujusid. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadlikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna. Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Näiteks meenutavad mõned Moskva metroojaamad isegi barokk.kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem
Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24. Mis aastal avati Tartus kunstikool ,,Pallas" ja milline oli ,,Pallases" vaim? 1920a ja ,,Pallase" vaim oli vabameelne ja avangardilembeline. 25. Kes oli Eesti graafika suurmeister? Milline mõju? Nimeta tema 2 teost? Eduard Viiralt. Mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. ,,Põrgu" ja ,,Naised silindritega" 26. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada Eesti maalikunstnikud 1930. aastail?
(Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950
Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja
ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). 11. USA kunst kuni 2. maailmasõjani: Stieglitz, O’Keeffe, regionalism, Hopper); mehhiko muralism ja Kahlo